Õed tihedad

Kui sinus on peidus killuke last siis oled kindlasti sirvinud/näinud Grimmi vendade lugu Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist, nii lastele mõeldud varianti kui ka xxx versiooni. Kas aga olete lugenud menuromaani "Poisiklutt ja seitse kasuõde".

Ma ei kahtlegi, et sa tunned neid kõiki väga hästi, aga et asja põnevaks teha siis mängime ühe mängu. Küsimus on mis on viienda õe nimi? Tulemuse paned sa ausalt ju commentisse kirja:

NIMI ja Tulemus (näiteks Mark 10).

10 punkti vihje: Esimene õde on näost tihti sinine
7 punkti vihje: Neil ei ole isa ega ema
5 punkti vihje: Kolmandal õel on kaasasündinud trauma, murtud selgroog!
3 punkti vihje: Neid kutsutakse hispaania keeles semana
1 punkti vihje: Nad pole kunagi näinud kuud

No ühesõnaga on meil kõigil erinev suhe õdedega ja mõned isegi kutsuvad neid vendadeks, aga reede (ka õige vastus küsimusele) on raudselt, kordan raudselt naine ;) Aga alustame siis otsast peale.

Esmaspäev. Mõtetu kuivik, vähe sellest, et ta rikub kogu lõbu ära pühapäevaga on ta kõige töökam õdedest, või vähemalt jätab ta sellise mulje, mulle tundub et enamuse ajast rapsib ta niisama, sest laupäev ja pühapäev on ta segadusse ajanud.

Teisipäev on tore chik, temaga on koos hea niisama chillida ja esmaspäeva poolt tekitadud migreen (blaaa blaaa ja blaaaaaa) on ka juba unustatud. Siinkohal annan teile vihje, ta on see armukade tüüp. Ta teab et on hea, aga ainuke asi mida tuleb vältida, on reede, ta hakkab märatsema kui sa reedet mainid.

Kolmapäev segane tükk. Ta on pidevalt morfiini mõju all, kuna iga kord lõuna ajal murrad sa rõõmust tema selgroo ja sa isegi ei saa aru kui ta sind läbi hammaste sõimab. Temaga koos olles võid sa kogu aeg reede peale mõelda ja lihtsalt libista üle.

Neljapäev oli raudselt kunagi mees. Ma ei taha isegi temast rääkida ... (külmavärinad)!

Reede mmmmmmmmmm, isegi hull Robinson Crusoe teadis milline seitsmest on parim. Täna näiteks on reedene päev ja kontor on peaaegu tühi (kell on 14:40). Iga minut reedega loeb ja kõik teavad seda. Mina ei ole nii kärsitu, sest isegi tööl on hea reedega aega veeta ... tuju on rõõmus ja ruumi on rohkem.

Laupäevast ja Pühapäevast siis teine kord, kuna nemad on kõige tähtsamad!

Tegelikult tahtsin ma ju ainult Head nädalavahetust teile soovida! Read more!

"It doesn't matter where you get your appetite as long as you eat at home. ...


Kõik sai alguse Mimi pajatusest Muumiorus. Ma mõtlesin et kirjutan comment'ix paar rida, paarist reast moodustusid mõned laused ja lausetest sai jutt. Mõtlesin, et see on piisavalt oluline teema ja riputasin selle nüüd siia ülesse. Ühesõnaga on viimasel ajal noorte ja vanade seas populaarne teema petmine e. hooramine. Lähiajal ühe endast noorema "filosoofiga" vesteldes avaldas ta mulle saladuse, et mitte vanemad mehed ja vanemad naised ei hoora vaid hoopis in genereal KÕIK hooravad (no shit sherlock). Need kes seda ei tee on kas inetud, frigiitsed või minuarvates lihtsalt ei räägi sellest kellelegi :)

Kas armukadedus on ühiskondlik surve (küsib mann), kas me ei usalda enam teineteist või kas vanasõna kus suitsu seal tuld on tõsi?? Kui rääkida ühiskondlikkust survest, siis arvan, et see annab iga päevaga järgi ja oma kallima petmine või armukese pidamine pole enam tabu vaid igapühapäevane saunajutt sõprade ja kolleegide seldskonnas, why not, everybody is doing it, even the ladys!

Ilukirjanduses kirjeldatakse sexi kui kahe inimese vahelist müstilist üheks saamise tseremooniat. Nii ilus ja romantiline, ex! Aga kui kaua see siis kestab.

Esimene kuu: 5x nädalas tseremooniat (müstika ex, isegi vanad mehed)
Esimene aasta 3x nädalas tseremooniat (kas olen optimist)
Teine aasta: 1x nädalas SEXI (kui tööl pole stressi)
Kolmas aasta: kus on tseremoonia!!!!

Aga tegelikult on meeste jaoks seks lihtsalt lahing, millel on ainult üks eesmärk: vallutada! Naiste jaoks who knows (aaa ... ilmselt Mel Gibson teab). Aga miks me siis hoorame? Seks on ajule (seega meile) kõige suurem nauding. Naudinguid on ka teisi. Peamisele naudingule lisaks meeldib minule hea vein ja kuuba sigarid. Kas tead mõnda veini gurmaani, kes on leidnud omale sellise veini mida ta nüüd joob elu lõpuni või sigari margi millele on alati truu. Ma ei ole ju ometi nii labane, et võrdlen naist hea veiniga või hoopis sigariga, aga mõttest saate ju aru. Inimeste loomuses on asju proovida, katsetada, avastada ja loomulikult vallutada, se on meie DNA's. Curiosity killed the cat!

Mingi hetk avastad, et nüüd on sõrmus sõrmes ja tõotad kogu suguvõsa ees olla elu lõpuni oma naisele truu, mis sellel hetkel tundub muinasjutt, mille lõppu sa lugenud ei ole, kuna viimased leheküljed on ju ämma käes. Mina olen noor ja naiivne ja arvan, et mul õnnestub see, aga ma ju loomulikult pole esimene kes nii arvab, mis mul muud üle jääb kui proovida!

Äkki on asi selles, et me ei leia neid õigeid inimesi ülesse või ei armasta piisavalt. Mulle tundub, et hoopis järgime ürginstinkti mis on meile esivanemate poolt pärandatud, see võtab vaikselt võimust ... kas meist saavad aja pikku jälle kiimased kiskjad?

We'll see! Read more!

Trip to Spain 2006

Käisime ükspäev Anniga Hispaanias. Nagu ka eelmises postis kirjutasin, plaaniseime juba eelmine aasta Eesti suve eest põgeneda. Iroonia aga on see, et me ei põgenenud külma vaid hoopis kuuma laine eest. Kuna oma loomult olen turismipakettide ostja lasin Annil kõik samm sammult ette planeerida: Hostelid, marsruudid, vaatamisväärsused, rannad, söömiskohad ... ok ok, just kiddin! Tegelikult panime ainult majutuse in advance kinni, kuna never ei tea mis kohapeal ootab.

Nagu teame, et äärmiselt tihe Eesti lennuliiklus Malaga lennujaama ei vii, siis ainuke variant oli vahemaandumisega Berliinis. Kuna väiksele poisijussile minu sees meeldib lennukiga lendamine ja eriti õhkutõus, siis loomulikult polnud mul selle vastu midagi. Kohale jõudsime öösel ja nipi-napi komistasime ka viimase bussi peale, mis alguses ei tundunudki pääsemine, sest kas bussijuht oli paugu all või hakkas tal kodus naine sünnitama ... kurve võttis ta igatahes 120 km tunnikiirusega. Aga noh mis seal ikka 30 minutit varem jõudsime Nerja’sse. Meie õnneks oli Hostel 2 minuti kaugusel bussi lõpp peatusest, mis ühtlasi oli ka kesklinn.
Magasime mõlemad nagu väiksed lapsed ja hosteliga olime ka väga rahul, meil oli telekas, oma vannituba, külmakapp ja omanik oli inglane. Ega ma neid kohalikke murjameid ei kartnud sest "olen" Hispaania filoloog (kogu aeg kui mulle tundus, et oleme jälle eksinud togisin Annit, küsi ... no küsi, küsi selle käest ... see raudselt teab, küsi!!!).


Kui kegi läheb Hispaaniasse ja valib selleks Andaluusia piirkonna, siis kindlasti peatude vähemalt 3 päeva Nerja’s. Väga väike aga super ilus koht. Väga maalilised rannad ja sõbralikud inimesed. Meie chillisime seal 7 päeva, selle ajaga matkasime vähemalt kokku 60 km, vaatasime ära kuulsad Nerja koopad (Cuevas de Nerja) ja väga palju vedelesime puhkusele iseloomulikult niisama.

Nerja ammendas ennast ja edasi põrutasime bussiga Sevilla’sse. Ma nii igatsesin oma esimest hullu bussijuhti, sest see tropp sõitis kogu aeg 90’ga ja me jäime 2h hiljaks. Järjekordselt saabusime hilja öösel ja saime vist jälle viimase bussi. Meie hostel ei olnud nii lux kui eelmine ja kui uksest sisse astusime oli MM finaalmängudes Prantsusmaa löönud Hispaaina vastu värava 2:1 ja hosteli omanik vaatas mind sellise pilguga, et mina olen süüdi (mõttest käis läbi 1000 eurone arve majutuse eest). Seisime seal kohvritega niikaua kui mäng läbi sai ja sellega lõppes ka viha meie vastu. Naeratas meile, andis kogemata vale toa ja pool tundi hiljem kolisime ümber. Ajas kõik Zidane süüks.

Sevilla on tõesti linn kus külastamise asemel võiks hoopis elada! Vaatamisväärsusi ja kultuuri on sinna visatud kahe käega ja siis labida ja ämbriga ka veel. 4 päevaga üritasime käia läbi nii palju kui võimalik ja läbisõit näitas juba 18 km päevas, jalad olid villis ja sääremarjad olid puust.

Viimased päevad veetsime Malagas mis on täiesti mõtetu suurlinn, aga ideaalne shoppamiseks. Seda me ka mõnuga 3 päeva tegime.

Over and out!




Read more!

Mitu korda võib üks mees uppuda!

Tere päevakas, möödunud on peaaegu aasta kui viimati sind sulega sügasin. Samas ei tunne ma piinlikust, kuna kogu aeg on liiga palju tegemisi. Noh see sai nüüd kaelast ära.

Eelmine aasta kui suvi lõppes olin ma veendunud, et ma ei veeda enam ühtegi puhkust Maarjamaal. See aasta käisin 2 nädalat Hispaanias ja kui tagasi tulime, ootas mind lennujaamas minu parim sõber 34 kraadine leitsak. Mul oli selline tunne, et lennujaam põleb! Samas ei saanud ma eriti vinguda ka, kuna eelmine aasta lubasin ilmataadi sita kliima pärast ülesse puua. No mees ei mõista nalja. Miks on see nii, et meie kliima kõigub äärmusest äärmusesse. Sitt suusailm --- põrgu!

Eriti rõve on olla: hommikul ärkad, higistad. Lähed tööle 8 tundi kerge higi. Lähed koju, käid dushi all, pesed tuled välja ja sekundiga jälle higine, mõtled, et tervisega mingi jama, aga vaatad igaks juhuks termomeetrit mis näitab juba 2 nädalat minu lemmik keskkooli numbrit 32. Teed ühe akna lahti aaaaaaaaa ... imeb kõik jaheda õhu toast vaakumisse ja korraks on kaaluta olek, kuna õues on ju 34, teed teise akna ka lahti lootes tuuletõmbele ... mis tuul ... 4 nädalat pole vihma sadanud rääkimata tuulest, siis tuleb korraks mingi tuuleke ja tassib tuppa ämbritäie penoplasti jubinaid, sest kõrvalmajas renoveerivad fassaadi .... GREAT. Võtaks välja tolmuimeja aga ei taha 24 aastasena infarkti saada!

Kas 22 – 26 kraadi ja nädals korra vihma on tõesti nii palju palutud. Stroomi rannast on saanud uhhaa ja vanaema kartulid aurasid maa all ära (PAFFFFF).

Aga täna oli ikka viimane piisk, ma ärkasin selle peale ülesse, et nägin unes kuidas ma oma higisse ära uppusin ja ma ei tea kas te mäletate seda tunnet väiksest peast, et korra on soe, siis on külm ja siis järsku tuleb häbist nutt peale .... umbes nii, aga üle keha ja näo peal ka.

Ma ei taha uppuda! Read more!