Kuvatud on postitused sildiga Partyanimal. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Partyanimal. Kuva kõik postitused

Puhkus

Eesti kevad on pea alati olnud suviselt lämbe, suvi põrgulikult kuum, sügis romantiliselt palav ja talv valge, kuid üllatavalt soe. Eestlastel on eelis valida 4’ja ideaalselt eristuva aastaaja vahel, aga siiski enamus meist lunastab oma 28 päeva tingimusteta „vabadust” just suvel. Miks? Põhjamaalastena vajame päikest mis sulataks üles meie jääkülma olemuse … vajame soojust, et tuua esile meie sõbralik loomus ja "kuum" temperament. Mida päikesepaistelisem on päev, seda rõõmsam on meie meel ja mida soojem on ilm, seda päikesepaistelisem on tuju. Kahjuks on viimastel ajal Maarjamaa kliima alt vedanud … talv on märg, jõulud mustad … juuli vihmane ja suveõhtud jahedad.

Kui soovid päikesepaistelist puhkust ja sulle ei meeldi sellega riskida … mis on väga ok, siis lennuta oma tühi Skandinaavia aku soojale maale … Egiptus, Türgi, Hispaania, Itaalia ja Horvaatia … alati ootavad sind ja lae põletava päikese all akud uuesti täis. Teine võimalus on loota parimat, usaldada Eesti sünoptikuid ja planeerida siiski puhkus oma lemmik „mandril” ehk Eestis.

Otsustasin see aasta puhkusega riskida. Panin panuse Eestile. Ei ostnud tuusikut soojale maale nagu tavaliselt. „See aasta tuleb raudselt ilus august ütlesin endale (ilmatargad lubasid) ja ma ei lenda kuhugi … na**ui! „Anni, teeme päikesepaistelisele Eestile ringi peale?” Anni oli nõus. Augustis puhkame, ja teeme vähemalt väikese ringi soojale Eestile peale!

Kui nüüd tagant järgi mõelda, siis ei panustanud ma just kõige paremini. Samas ei ole enda peale ka väga pahane, kuna ma ei pannud puhkuse ajaga puusse, vaid terve suvi on olnud … lack of a better word … fucking terrible … ehk pakist puudusid ässad ja poisid!

Kogu selle … hea-ilm … sitt-illm … „halamise” peale avastasin, et on midagi … midagi, mis on olulisem, kui viis aastat järjest 24/7 päikesepaistet Eestis. Oluline ei ole see, mis meie tuju mõjutab … vaid see, mis tujuga me oleme ja kuidas me ise seda mõjutame. Olen Eesti ilmast üle :)

Kaks nädalat puhkust ja 3 päikesepaistelist päeva: Tätte lood, Öö korona, hippid, retk ja ööbimine Muraste rannas, pesapalli akadeemia, 3xgrill, lillede tuvastamine, harilik Eesti heinasiga, mõned magamata ööd ja paar kasti õlut, levist väljas ja hakkliha kaste, Pärnu ja ... palun teie dokumendid noormees, mõned kontsertid, flamenco ja Feria, Kiri sõbrale ja viis rulli liivapaberit, uus laud ja Enrikode maja.


Mõned pildid puhkusest (viimane pilt Annist ei ole minu pildistatud ja Fotograafi nime ei tea):

* Öö korona käib nii, et monteerid väikese taskulambi korona kii külge. Meil oli käepärast kaevuri lamp ehk kükloop.


"Jaurame Jaaniga" kontsert

Öö korona (säri 30 sek)

"Retk"

Anni isa maal

Feria (Ei ole minu pildid)

Read more!

Kõigile vihma ja kirssidega!

Metsad ja rabad põlevad. Põllumehed joovad suurest masendusest ... sest tänu põuale on kolmandik saagist hävinud. Lopsakast rohelisest vaibast meie maja taga on saanud elutu torkiv hein. Erinevalt meist üritavad naabermajade elanikud iga hinna eest oma murulappi päästa, peale tööd sebivad mööda aeda voolikutega ringi nagu peata tuletõrjujad. Minule tundub, et see on pigem nende enda meelerahuks, sest tulemust näha ei ole. ... „the grass is not always greener on the other side of the fence!“ Tänu paanilisele kastmsiele on vee surve kraanist kadunud. Minule on olulisem hommikul korralik dušš kui naabri kadedus ... ooo, Mark, sul on nii ilus roheline muru ... kõva! Inimesed, lõpetaga joogiveega muru kastmine!

Kui sinu rahapaun sõltub otseselt põllul kasvavast saagist, või omad isiklikku maalappi maja taga, kus kultiveerid erinevaid mahekaubandus saadusi, siis tuleb aeg-ajalt ilmselt ette olukord, kus vaatad üles, pöördud suuremate jõudude poole ja palud, et nad sind vihamaga õnnistaks. Kui eelnev ei käinud sinu kohta, siis olgem ausad ... iga natukese aja tagant on väike sahmakas vett väga tore, kuid üldiselt ei ole suvel vihm väga oodatud külaline. See, et rabad ja metsad põlevad, sellest on kahju, kuid loodus on biljoneid aastaid hakkama saanud ja saab seda ka edaspidi.

Oma sünnipäevapeo planeerisin ka vastavalt hetke põua-olukorrale. Murumängud, ohtralt jahutavat jooki ja õues grillimine. Sünnipäeva peo hommikul ilmusid ei kuskilt välja suured tumedad vihmapilved. Siinkohal palun ausat ülestunnistust ... kes neile minu peo kutse edasi saatis ... ma ei taha kuidagi uskuda, et nad ise lambist kohale oskasid tulla! Igatahes, alguses mõtlesin ... peaasi, et ei saja ... siis, et väga kõvasti ei sajaks ja lõpuks ... aga murule on see ju kasulik ja rabale ja metsad ka põlevad, minu sünnipäev ... tühja sellest!

Sügav kummardus Annile kes minu sünnipäeva ette valmistas, sest ise olin antibiootikumidest veel suhteliselt nõrk ... ainult tolmuimeja vaatamine pani minestama. Appi tõttas ka Nele, kes oli koos Anniga köögitoimkonnas. Ok, me ei saanud heina peal püherdada nagu alguses plaanis oli ja grillima pidin vihmavarjuga, kuid täna on meie muru rohelisem kui naabritel (ilmselt kastsid naabrid üle) ja head sõbrad toovad alati kastanid tuhast välja ... vihmaga või vihmata.

Hommikul läksime Anni ja Nelega Patika laadale (avatud pühapäeviti 11:00 – 15:00). Tegemist on vanakraami laadaga, kus hea õnne korral leiab väga huvitavaid ja lahedaid asju ... mööbel ja muu nänn ... vanasti ka väga hea hinnaga, kuid peale seda kui sõbrad Soomalsed seal oma rahakotiga vehkima hakkasid on hinnad ka pigem huvitavad kui soodsad. Enamus asju vajab kerget kõpitsemist, kuid see ongi asja juures kõige kihvtim ... valget saepuruplaati saab osta Ehitusmarketist. Nele’l ei olnud kindlat soovi, kuid meie otsisime Anniga terrassile lauda. Nagu ütlesin, on nüüd hinnad poole krõbedamad kui varem, kuid saime siiski omale laua ja üsna soodsalt ... kui oleme laua valmis kõpitsenud, siis panen pildi üles.

Laadal ringi uidates komistasin ühe toreda vene tädi otsa, kes ilmselt müüs sõpradega kalal oleva abikaasa tehnikat. Minule jäi silma vene fotoaparaat FED 3 ... käed lõime 300 krooni peale. Ostsin mustvalge filmi sisse ... kuna pildistamisel on vaja kõik manuaalselt seadistada (ava, säri ja fookus) ja olen üsna digipoiss ... lisaks on fotokas 60 aastat vana, siis vaatame mis välja tuleb, sellest projektist ka natuke hiljem, kui esimene film ilmutatud ... põneeeev :) Teine leid oli 1800 midagi aastal meisterdatud pink/laste voodi. See oleks meie terrassile väga hästi sobinud, kuid hind ei sobinud kohe kuidagi mitte ... 5000 krooni.

Part lendas ükspäev hoovi ... julge part oli, midagi pole öelda ... müts maha ... "ema sai" maitses ka väga hästi. Karu, põder ja kotklas võiksid ka aeda lennata, siis osaleksin võib-olla isegi järgmise aasta LOFO fotokonkursil.

Read more!

Hells Angels

On kahte sorti inimesi, need kes nädalavahetusel lasevad auru välja teleka ees võikusid süües ja siis on need, kes lihtsalt ei saa paigal istuda, peavad midagi tegema või kuskil olema. Viimasel ajal puuduvad mul eelarvamused ja ma ei taha siinkohal kindlasti kedagi kritiseerida, sest võileibadel on täiesti oma koht minu menüüs ja telekas on täiesti tip-top ajaviide, aga puhkepäevadel ... ma lihtsalt eelistan viimast varianti ... people to do, things to see ... või oli see vastupidi, kindlasti vastupidi!

Vanasti sai aga oluliselt rohkem tantsimas käidud. Näiteks Nightmani kuldajastul olin liigse tantsimise tõttu puusa- ja põlveliigeste doonori järjekorras. Nüüd on üritused kuidagi lokaalsemad ja liigesed on iseenesest taastunud. Kuigi ma olen straight as an arrow, imponeeris vabameelsete Nightman mulle siis kõige rohkem ... ilmselt väga valitud laheda seltskonna ja hea muusika pärast ja ülejäänud Eesti klubid on mulle lihtsalt liiga vastumeelsed ... koertenäitusi peaks pidama ikkagi kuskil suurhallis mitte Hollywoodis või BonBonis!

Angel on ka selline koht, kuhu ma võin iga kell tantsiam minna ... suhteliselt sarnane kunagise Nightman’iga ... aga ainult koos õega, siis on kuidagi ... turvalisem või nii :) ja müts maha Nele lahedate sõprade ees!
.

Soki fetish ja Kiku

"Eiffel ehk Ansu ja Kiku küünlajalg"

Nele, sul on midagi suunurgas ... viitsid, pühi ära!
Read more!

Suhkrusai on parem kui soolaleib!

Kas keegi teab miks soolaleivapidu korraldatakse, kust on see traditsioon algselt pärit ja miks just sool ja leib? Netist ma selle kohta igatahes ei leidnud muffigi. Niipalju kui mina aru olen saanud, siis on sellele kaks pointi. Üks on oma uus kodu kõikidele sõpradele, tuttavatele ja sugulastele ära näidata ja samas saab ka kingitusi ... kuigi viimane pole nii oluline, sest olen kuulnud, et traditsiooni jälgides peaksid külalised ilmuma kohale käes ainult sool ja leib. Samas on ka see näitamise pool suht kahtlane, sest kuna peole kutsutakse just sõpru, sugulasi jne, siis enivei satuvad lähedased inimesed vähemalt aasta jooksul ju külla. Äkki on seal mingi õnnistamise point, kuid samas mis on selles õnnist kui kogu su korteri parkett kleepub peale pidu punaveinist, tualettruumi seintel on küünlarasv ja 24’st veinipokaalist on järgi kaks. Ja see koristamine, see on ju lausa karistus ... mille eest! Ühesõnaga mis traditsioon see selline on ja kust kurat ta tuli!

Reedel oli meil soolaleivapidu töökaaslastele ja üldse kogu nädalavahetusel sähmis meie juurest läbi kokku ~35 inimest. Mis puutub reedel toimunud üritusse, siis meil Anniga polnud selle peo planeerimisega suurt midagi pistmist, kuna nimesid nimetamata tegid kaks väga tubli kolleegi meie eest kogu töö ära. Kui ma ütlen kogu töö, siis ma mõtlen alates menüü koostamisest, toorainete ostmisest ja ka kokkamisest. Koristada lubasid ka, aga see oleks juba liig olnud! Seda tegime ikka ise!

Kogu ettevalmistus algas reedel 12:00 kui Anastasia ja Artjom (nimed muudetud) Stockmanni süüa ostma läksid. Mitu-mitu tundi raju (kahjuks tühja kõhuga) shoppamist ja kell 15:00 olid nad meil maja ees nagu eeskujulikud pioneerid. Ära kunagi, rõhutan kunagi shoppa toitu tühja kõhuga, eriti 25’le inimesele. Miks? Sest peale pidu selgub, et ostsid süüa hoopis 50’le inimesele, selleks! Menüü oli aukartustäratav. Kuna kingituseks saime grilli ja mõned potid pannid, siis pearoog: tuunikala, lamba sisefilee ja part (kõik grillil) ja sinna juurde igasugust gurmee nipet-näpet.

See oli ilmselt viimane pidu meie juures kus on üle 10 inimese (siseruumides) ja kus pakutakse kanget alkoholi. Viimane kord jäime ilma linnupesast, aga seekord. Seekord nühkis keegi makaak oma tagumikuga seina peale jutid (teatavalt on teksapükste tagumiku peal alumiiniumist või vasest needid, mis jätavad suurepärased jäljed valge seina peale), maa ujus veinist, üks Toivo lukustas ennast vannituppa kinni, pani küünlad põlema ja ajas siis põlenud rasva vannitoa seinale. Koristamisele läks aega 7,5 inimtundi ja nõudepesumasin pesi 9 korda nõusid. Seinad saime õnneks puhtaks (siinkohal pean reklaamima imevahendit Super 10’e). Tegelikult oli meil väga tore ja töökaaslased on meil väga lahedad, aga lihtsalt ei taha oma kodus selliseid üritusi enam korraldada. Ja alati on ju see üks Toivo, kes sigadusi teeb :)

Kuna toitu jäi tööstuslikes kogustes üle, siis laupäeval kutsusin appi sööma Kenzo, Kartzi ja Marilini koos sõbrannaga ja pühapäeval käisid Anni sugulased külas. Toit sai otsa alles esmaspäeval ja seda ka tänu sellele, et viisime kõik tööle.
.
Kingitus (grill) tuli muide koos lihaga ...

selleks olid: tuna, lamba sisefilee, part ja lisandid ...

ja koos kokaga (jäi kaadrist välja)!

Eliisa, vaata ... siin klaasis ongi igavese nooruse eliksiir!

Kes ütles, et taskulambiga pole ilus näkku näidata! (lainurk 10mm)
Read more!

You’re cured!

Bloggimise buum on läbi ... vaikus! Kõrghetkel oli mul „sõbrad jutustajad“ all üheksa väga aktiivset „jutustajat“. Täna on alles jäänud kolm, kellest üks kirjutab paar rida iga nädal, teine kribab heal juhul korra kuus ja viimane ... oli jutukas, aga nüüd ... vaikus. Olgem ausad, ka mina kirjutan oluliselt vähem kui varem, kuid see tuleneb eelkõige ajanappusest ja sellest vastikust hallist talvest.

Aktiivsed on need blogid, mis eksisteerivad juba pikka aega ja ilmselt ei kao ka nii pea kuhugi. Aga need mis on ära kadunud või kinni pandud. Nendest meeldis kõige rohkem „kodune psühholoog“ tüüpi blogid. Tehti omale sekundiga konto. Nii valmis, mis nüüd! Peaks kirjutama midagi. Kunagi ju koolis kirjutasin päris palju asju. Päeva, kuni paari nädalaga räägiti kõik südamelt ära mis aastatega sisse oli kogunenud ... ehk lihtsalt oksendati oma banaalsed ideed ja frustratsiooni tekitavad teemad välja ja siis nagu polnudki enam midagi öelda. Palju õnne ... you’re cured :) Mina kirjutan ikka vaikselt edasi, kuid soovitan siin vaatamas käia kord nädalas. For now!
.
Reedel oli meie tööka kollektiivi väiksel grupil eesmärk. Ajurünnak. Teemad: struktuur, visioon ja missioon, struktuuriüksuste eesmärgid ja väärtused. Kell neli tuli kõrvadest tossu, ninast tilkus vett ja seal kus enne oli aju, oli nüüd sidrun ja sealt enam mahla välja ei pigistanud. Kuna koosoleku tulemus oli rohkem kui rahuldav, kutsusime kõik meile külla tähistama.
..

Kuna ma reedel e-maile ei lugenud, siis ei teadnud ma ka seda, et meie kokkulepitud rabaretk toimus üsna vara ehk matkakaaslased olid kell 12:00 meil uksetaga ja valmis. Mina pikutasin teleka ees ja Anni magas. Annit me ei saanudki üles, kuid minu sai käima Saku kullaga. Kui mu maksal oleksid käed, siis ta roniks mööda söögitoru üles ja kägistaks kõri ära. Laupäeval käisime rabamatkal. Kus rabas me käisime? Ma ei mäleta! Matk kokku 3h!
Koju jõudes kokkasime ka. Menüü: Piprapihv ja veini ... palju!

G-punkti otsides võib täiesti rappa minna!

1m kauguselt Karu nähes ei ole isegi täismehel häbi püksi s****a!
.

Read more!