Lühike sõprus

Kuna töö iseloom lubab, siis mõtlesin, et olen ilgelt kaval ja venitan puhkusele minemisega nii kaua kuni ilmad ilusaks lähevad. Ei saa ju olla ometi nii, päike on terve suve pilve taga peidus, vihma kogu aeg lahistab ja õhtud jäävadki jahedaks. Pealegi lubati sooja augustit. Tuleb välja, et saab ikka küll. Juuli't on järgi veel kõigest 3 päeva ja ma ei viitsi enam sooja ilma oodata. Aafrika lapsed ootavad ka detsembris lund ja jõuluvana, aga tuleb hoopis nälg ja HIV viirus. Lootus sureb viimasena. Pealegi mu mõistus raiub, et vajan puhkust. Puhkuse all, ei pea ma hetkel silmas päikese ja palmi alla peesitamist ... oh ei ... piisab sellest, kui ma ei pea lugema ühtegi töö meili, ei saa ühtegi tööalast kõnet ja veel parem kui ei näeks ühtegi töökaaslast ka ... Anni on loomulikult erand. Vott see oleks hea puhkus, sitta sellest ilmast.

Nädalavahetusel oli erakordselt suvine ilm. Mul oli ilgelt palav, higistasin nagu pingviin kõrbes, kuid ei vingunud ... ilmselt ei vinguks ma hetkel ka ahjus palavuse üle. Võtan see aasta iga palava ilma suure rõõmuga vastu.

Tegime Anniga diili. Käime igal õhtul mere ääres jalutamas. Värske õhk ja vähem telekat. Laupäeval sattusime päikeseloojangu ajal. Nelel on õigus, Eestis on väga ilusad päikeseloojangud, tihti on kogu taevas roosa või oraanž.

Anni võttis päikest, mina lugesin võrkkiiges ajakirja ja jahutasin ennast külma õllega ... rahu ja vaikus ... isegi linnud ei laulnud, vaid olid vilus vait, kui järsku hakkas terrassi all ilge madin. Olin jumala kindel, et naabri Clif ja Sushi läksid kaklema ja kuna Sushi on poole väiksem olin kergelt paanikas (ühe korra sai peksa juba ja teisel korral viskas Clif Sushi kraavi). Anni vaatas terrassi alla ja ütles: " Mark, see on hiir ... Sushi ajab teda taga". Tund aega mängisid ... mõlemal oli lõbus ... puhkasid aeg-ajalt koos nagu vanad sõbrad (hiir mängis surnut), kuid hiir ei olnud vist oma noorimas eas ... sai infarkti ... Sushil oli ka kahju, et uus sõber nii kähku ära suri.

Apuaaaa!


Puhkepaus

Read more!

TRA kes see ümiseb!

Olin paar nädalat tagasi kodus haige. Esimene päev on fine ... nagu puhkus ... ainult kodust välja ei saa (tohi) minna. Teine päev on ka nagu puhkus .... väga igav puhkus, kuid siiski puhkus, aga hakkab vaikselt häirima see, et välja ei tohi minna. Kolmas päev on pigem juba nagu karistus, mõistus hakkab igavusest ära minema ja kodus passimine muutub talumatuks. Telekat ei taha kolmandal päeval absoluutselt enam vaadata ja raamatut lugeda ei saa, sest silmad ei fokusseeri tähti ära.

Ma ei saa Sushist aru, kuidas tema hulluks ei lähe ... on ju päevad läbi üksinda kodus kui meie tööl käime. Kalad hoiavad ka suht omaette ja ei kaasa Sushit mängudesse. Eks ta paneb ikka segast ka. Nüüd nägin mis ta kodus teeb kui meid ei ole. Lõbustab ennast kõige kummalisemate asjadega. Neljandal päeval mängisime juba samu mänge.

1 pilt: "vihma jälg" - Veetilgad peeglil, taustaks taevas.
2 pilt: "cool" Kaarli käsi (suitsetamine kahjustab tervist).

Nädal aega kodus passida ei ole tegelikult üldse lihtne. Kuna ma enam lihtsalt ei suutnud, otsustasin oma vaimset tervist simas pidades reedel Kaarliga Murastesse sõita. Meeletult ilus koht. Kaarel niitis muru, Heldi toimetas omi asju ja mina chillisin niisama ehk vaatasin kuidas pererahvas tööd teeb (arst ei lubanud mul eriti rapsida). See oli muigugi kõva, et Kaarel vaese mehe piljardi ehk korona kuurist üles leidis ... see sisustas meil praktiliselt terve õhtu. Viimati mängisin seda ilmselt 10 -15 aastat tagasi.

Õhtul läksime valju tümaka peale simmani otsima, kuid sattusime hoopis täiesti võõra inimese soolaleiva peole. Tuli välja, et neil oli bänd ja puha, kuid pulk läks katki ja ei saanud enam edasi mängida. Kaarel küsis, et kas trummipulk ... aga selgus, et võimul on ka mingi pulk sees ja see läks katki. Väga sõbralik peremees oli ... arvestades, et meie ässitamise ... anna gaasi, gaasi, veel gaaasi ... peale läks ta mootorrattal midagi nässu ja mitu liitrit rohelist vedelikku jooksis garaaši põrandale. Meile pakuti süüa ja juua, Kaarel rääkis mingi suure mehega juttu, aga mul hakkas vaikselt igav ... kuna tegemist oli rahvakeeli n.ö „karvastega“ ... ei leidnud ma seltskonnaga ühist keelt. Jõin seal siis viina, minding my own business ... kui järsku suur mees habemega üle laua karmi häälega lajatas: „TÜRA, kes see ümiseb?“ Kõik vaatasid minu otsa, ma kunagi tavaliselt ei ümise, kuid seekord oli erand. Oli aeg vaikselt minema hakata :)

Anni leidis Terrassilt mega suure ämbliku. Mina vähemalt Eestis ei ole nii suurt ämblikku varem näinud. Ajasin teda siis tunde aias taga ja üritasin pildistada. Selle tagaajamise käigus leidsin veel igasugu satikaid. Emal oli õigus, peaks hakkama neid kuidagi määrama ka ... muidu ongi piltide nimed, sarvik, triibu ja ämbu. Varsti lähen puhkama. Nädal aega kavatsen sõpradega niisama jaurata ja teise nädala veedame Anniga Eestis ringi rännates.

Read more!