Kuvatud on postitused sildiga Poisiklutt pajatab. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Poisiklutt pajatab. Kuva kõik postitused

Action shot

Ma olen korduvalt ja pidevalt Ilmataati maha teinud, teda mõnitanud ja taga kirunud, kuna kes siis veel on süüdi meie jahedates suveõhtutes ja korrapäraselt märjas talves kui mitte the asshole upstairs! Aga täna mitte, sest tänavune talv on ju tip-fucking-top. Sügis oli pigem kaks kuud pikem kevad ja nüüd on Tallinnas lumerekord. Ilmselgelt pani Ilmataat lume kuskilt tuuri, võibolla Soomest ja tegi sarvedega naabritele külma, sest neil on seal külmarekord, aga lund ei ole J Selline asi mulle meeldib - kui ise ei oska ja heaga ei saa, siis varasta rsk J

Mina igatahes olen rahul! Samas lumi talvel peaks olema normaalne nähtus, aga viimastel aastatel kipub talvel valge vaip olema rohkem nagu jõuluime. Lapsedki kirjutavad ju jõuluvanale, et tahaks lund, sest nhui sa nendest suuskadest ja kelgust tellid, kui lund ei ole!

Ühesõnaga lund on, kõigile ja kirssidega. Seda peab tähistama. Plaan oli naistega Lohusallu sõita ja metsas lume keskel väike fotosessioon teha. Naiste all pean silmas Õde ja Annit. Rohkem ei tahtnud pildistatavaid, kuna pole väga kogemust talvel lumega pildistamisel ja need kaks naist annavad peaaegu kõik jamad andeks J Pealegi on vähemalt Eesti kliimas talvel pildistamine suhteliselt raske. Väga paljude asjadega peab arvestama. Kui võiks võrrelda, siis vähemalt minu jaoks on talvel pildistamine nagu seenel käimine. Kui sul on õige riietus, varustus, teadmised ja valid õige koha ja õige aja, siis on suhteliselt kindel, et midagi ikka saad. Aga kui palju täpselt ja milliseid seeni saad, kas söögiseeni või pead neid hiljem photoshopis kupatama enne kui süüa kõlbavad, seda ei tea kunagi ette.

Plaan oli kaasa võtta kogu varustus, kasutada välku, softboxi, erinevaid objektiive jne. Ma nagu vihjasin ka Annile ja Nelele, et väike meik võiks olla jne, aga päris diskole ei kutsunud. Ise panin selga lumelaua varustuse, saapad, mütsi, kindad jne J aga nemad tulid teksadega, peened sallid ja Nelel käekott, mille käskisin siiskii autosse jätta J Ilu nõuab ohvreid, aga kui lumi on napilt üle hella koha, siis teksadest ei ole palju kasu. No ilm oli super ja mõned „seened” saime ka, aga rohkem tegime pulli. Nele tahtis hirmsalt lumme kogu aeg hüpata ja käskis pilti teha ... et action shot, action shot ... mul ei olnud südant ütelda ka, et pildid ei tule välja, tal oli nii lõbus. Kokkuvõtteks oli supertore üritus, seened olen ära kupatanud ja neid näete minu teises blogis http://www.blipfoto.com/purgis . Nelele külmusid teksad raudrüü kombel jalga, Anni sai natukene külma ... mina, mina aga sain palju targemaks, kuidas talvel action shotte teha J

Read more!

Tagasi!

Piisavalt palju aega on mööda läinud sellest kui ma midagi enda ja ka sinu jaoks kirjutasin. Vaatamata sellele, et erialasel sõimukirjal Maxima ostujuhile on ilmselgelt teraapiline mõju mida võib lugeda ka perversel moel eneserahulduseks ei ole see minu jaoks siiski ... tuleb välja, et ... piisav literatuurne väljund. Pilt ütlebki tuhat sõna, aga väike Maxima kaak ütleb ... „miks sa ei täna kaupa saa kohe, trahv budjet!” Ühesõnaga mõned asjad lihtsalt on vaja lahti kirjutada ja kõike ei saa puust Pentaxiga punaseks teha!

Üks ja peamine põhjus miks ma enam ei kirjutanud oli see, et pea sai tühjaks ja siis on vaja paus teha ... selge, teeme ära! Teine ja mitte vähem oluline põhjus oli see, et läbuks läks! See tähendab seda, et ma ei kontrollinud enam kes, kuna, kellega ja mis põhjusel minu blogis käis! Olukord oli võrreldav Lasnamäe korteripeoga ... peremees kutsus viis lähimat sõpra ja mõned paralleelklassi õed külla ... plaanis pudelit mängida ja kolmandasse pessa jõuda, aga kõik tulid hoopis ... kõik ... ei KÕIK tulid ja pesad jäid tühjaks! Ühesõnaga kaks varianti jäi, remont või kolimine ja ma ei viitsinud kolida, remont aga oli just tehtud!

Jah ma installisin counteri, et näha kes käib ja ma nägin IP aadresse ... ema, õde, tädi ja siis veel viissada tundmatut ja ... est.cov.ee ... wtf? ... valitsus! Nobedalt kirjutasin ... Blogiga on nüüd ühel pool J

Aga nüüd olevikku. Käisin täna Stockmannis ja Stockmannis saab peaaegu alati nalja J Stockmann on selles mõttes lahe koht, et juba kontingent on vastuoluline ja seega hea pinnas huumoriks. Hinnaklass ja imago peaks meelitama õietolmu kombel prominente ja rikkaid ligi nagu mesilasi, aga kuulsusest, sortimendist ja heast asukohast tahavad kasu lõigata ka lihtsurelikud ja isegi bomsikud (näiteks Ain). Tänane lugu ongi asotsiaalist nimega Ain. Ain on lihtne mees! Ain korjab päeval pudeleid ja tassib oma onni prügi ja vaatab mida head ja temast rikkamad inimesed on ära visanud. Ain ütles, et MASU ajal on inimesed väga kitsid, isegi keeduvorsti otsi ei visata enam minema. Aga see-kord oli Ain plindris, Ain kaotas parkimiskaarti ära L ja selle eest on ette nähtud trahv 250 krooni! 250 krooni on aga summa mida Ainil ei olnud ja ma tean seda sellepärast, et Ain oli järjekorras minu ees! Kuna Ain ei olnud sooja vett vähemalt kolm nädalat oma käega katsunud oli minu esimene mõte, et Soome kelguga ei pea parkimiskaarti ... in the first place võtma, aga ma ei tulnud selle pealegi, et Ain kõndis nagu vana mees tõkkepuu alt jalgsi läbi ja võttis pileti J Ain mõtles, et nii popil kohal nagu Stockmann on kindlasti pilet ja, et 1,5h saab sellel üritusel tasuta olla (Ainil on püsikliendikaart, aga ta pole kunagi varem PARKIMISpiletit ära kaotanud) ... Ain muide on 24/7 täiesti TÄIS! Ain oli ka täna eranditult täis ja ma seletasin piletikassa tädile, et ei ole vaja politseid kutsuda, kuna Ain ei sõida mitte kuhugi täis peaga ... Ain tuli ju surmkindlalt fucking jala! Ain oli ülitänulik minule, et ta ei pidanud 250 eeku pileti kaotamise eest tasuma, ma seletasin Ainile mis on PARKIMISpilet ja nii ma saingi tema kohta natuke rohkem teada kuni ma autoni kõndisin. Ain, joo vähem!

Selle sissekande pühendan oma #1 fännile, kes ... I shit you not, käib oma tuju siin aeg-ajalt tõstmas, lugedes minu vanu sissekandeid J

Read more!

The End

Tere,

Väike juubel või nii. Nädalavahetusel tegin oma digipeegliga 30 000’nda klõpsu. Seda numbrit on üsna lihtne jälgida tegelikult. Minu fotokas suudab numbreid lugeda ainult 9999’ni, siis ütleb you're tha man ja alustab jälle otsast peale ... 0001. Olen tõsisemalt pildistanud kolm aastat ehk teen aastas ~10 000 pilti, mis on 28,2 pilti päevas ... not bad. Otsustasin juubelit tähistada 100 lemmik foto ilmutamisega ja kleebin fotod ka albumisse. Foto arvuti ekraanil võib olla ilus, kuid sellel ei väärtust ... sama foto paberil on esiteks palju ilusam ja tal on füüsiline väärtus ... ei koosne bittidest ja battidest vaid seda saab füüsiliselt käes hoida. Kavatsen edaspidi kõik parimad + reisi fotod ilmutada.

Blogiga on nüüd ühel pool. Kunagi kirjutasin, et tavalisest blogist saab pigem pildi ja jutu blogi ja nüüd on ka see aeg läbi. Plaanis on teha fotoblogi. Lähedastele avaldan uue fotoblogi aadressi peagi. Tänan lugejaid, kaasaelajaid ja kõige rohkem oma 3 fänni, kes alati viitsisid oma arvamust avaldada.

Teie poisiklutt
. Read more!

Puhkus

Eesti kevad on pea alati olnud suviselt lämbe, suvi põrgulikult kuum, sügis romantiliselt palav ja talv valge, kuid üllatavalt soe. Eestlastel on eelis valida 4’ja ideaalselt eristuva aastaaja vahel, aga siiski enamus meist lunastab oma 28 päeva tingimusteta „vabadust” just suvel. Miks? Põhjamaalastena vajame päikest mis sulataks üles meie jääkülma olemuse … vajame soojust, et tuua esile meie sõbralik loomus ja "kuum" temperament. Mida päikesepaistelisem on päev, seda rõõmsam on meie meel ja mida soojem on ilm, seda päikesepaistelisem on tuju. Kahjuks on viimastel ajal Maarjamaa kliima alt vedanud … talv on märg, jõulud mustad … juuli vihmane ja suveõhtud jahedad.

Kui soovid päikesepaistelist puhkust ja sulle ei meeldi sellega riskida … mis on väga ok, siis lennuta oma tühi Skandinaavia aku soojale maale … Egiptus, Türgi, Hispaania, Itaalia ja Horvaatia … alati ootavad sind ja lae põletava päikese all akud uuesti täis. Teine võimalus on loota parimat, usaldada Eesti sünoptikuid ja planeerida siiski puhkus oma lemmik „mandril” ehk Eestis.

Otsustasin see aasta puhkusega riskida. Panin panuse Eestile. Ei ostnud tuusikut soojale maale nagu tavaliselt. „See aasta tuleb raudselt ilus august ütlesin endale (ilmatargad lubasid) ja ma ei lenda kuhugi … na**ui! „Anni, teeme päikesepaistelisele Eestile ringi peale?” Anni oli nõus. Augustis puhkame, ja teeme vähemalt väikese ringi soojale Eestile peale!

Kui nüüd tagant järgi mõelda, siis ei panustanud ma just kõige paremini. Samas ei ole enda peale ka väga pahane, kuna ma ei pannud puhkuse ajaga puusse, vaid terve suvi on olnud … lack of a better word … fucking terrible … ehk pakist puudusid ässad ja poisid!

Kogu selle … hea-ilm … sitt-illm … „halamise” peale avastasin, et on midagi … midagi, mis on olulisem, kui viis aastat järjest 24/7 päikesepaistet Eestis. Oluline ei ole see, mis meie tuju mõjutab … vaid see, mis tujuga me oleme ja kuidas me ise seda mõjutame. Olen Eesti ilmast üle :)

Kaks nädalat puhkust ja 3 päikesepaistelist päeva: Tätte lood, Öö korona, hippid, retk ja ööbimine Muraste rannas, pesapalli akadeemia, 3xgrill, lillede tuvastamine, harilik Eesti heinasiga, mõned magamata ööd ja paar kasti õlut, levist väljas ja hakkliha kaste, Pärnu ja ... palun teie dokumendid noormees, mõned kontsertid, flamenco ja Feria, Kiri sõbrale ja viis rulli liivapaberit, uus laud ja Enrikode maja.


Mõned pildid puhkusest (viimane pilt Annist ei ole minu pildistatud ja Fotograafi nime ei tea):

* Öö korona käib nii, et monteerid väikese taskulambi korona kii külge. Meil oli käepärast kaevuri lamp ehk kükloop.


"Jaurame Jaaniga" kontsert

Öö korona (säri 30 sek)

"Retk"

Anni isa maal

Feria (Ei ole minu pildid)

Read more!

TRA kes see ümiseb!

Olin paar nädalat tagasi kodus haige. Esimene päev on fine ... nagu puhkus ... ainult kodust välja ei saa (tohi) minna. Teine päev on ka nagu puhkus .... väga igav puhkus, kuid siiski puhkus, aga hakkab vaikselt häirima see, et välja ei tohi minna. Kolmas päev on pigem juba nagu karistus, mõistus hakkab igavusest ära minema ja kodus passimine muutub talumatuks. Telekat ei taha kolmandal päeval absoluutselt enam vaadata ja raamatut lugeda ei saa, sest silmad ei fokusseeri tähti ära.

Ma ei saa Sushist aru, kuidas tema hulluks ei lähe ... on ju päevad läbi üksinda kodus kui meie tööl käime. Kalad hoiavad ka suht omaette ja ei kaasa Sushit mängudesse. Eks ta paneb ikka segast ka. Nüüd nägin mis ta kodus teeb kui meid ei ole. Lõbustab ennast kõige kummalisemate asjadega. Neljandal päeval mängisime juba samu mänge.

1 pilt: "vihma jälg" - Veetilgad peeglil, taustaks taevas.
2 pilt: "cool" Kaarli käsi (suitsetamine kahjustab tervist).

Nädal aega kodus passida ei ole tegelikult üldse lihtne. Kuna ma enam lihtsalt ei suutnud, otsustasin oma vaimset tervist simas pidades reedel Kaarliga Murastesse sõita. Meeletult ilus koht. Kaarel niitis muru, Heldi toimetas omi asju ja mina chillisin niisama ehk vaatasin kuidas pererahvas tööd teeb (arst ei lubanud mul eriti rapsida). See oli muigugi kõva, et Kaarel vaese mehe piljardi ehk korona kuurist üles leidis ... see sisustas meil praktiliselt terve õhtu. Viimati mängisin seda ilmselt 10 -15 aastat tagasi.

Õhtul läksime valju tümaka peale simmani otsima, kuid sattusime hoopis täiesti võõra inimese soolaleiva peole. Tuli välja, et neil oli bänd ja puha, kuid pulk läks katki ja ei saanud enam edasi mängida. Kaarel küsis, et kas trummipulk ... aga selgus, et võimul on ka mingi pulk sees ja see läks katki. Väga sõbralik peremees oli ... arvestades, et meie ässitamise ... anna gaasi, gaasi, veel gaaasi ... peale läks ta mootorrattal midagi nässu ja mitu liitrit rohelist vedelikku jooksis garaaši põrandale. Meile pakuti süüa ja juua, Kaarel rääkis mingi suure mehega juttu, aga mul hakkas vaikselt igav ... kuna tegemist oli rahvakeeli n.ö „karvastega“ ... ei leidnud ma seltskonnaga ühist keelt. Jõin seal siis viina, minding my own business ... kui järsku suur mees habemega üle laua karmi häälega lajatas: „TÜRA, kes see ümiseb?“ Kõik vaatasid minu otsa, ma kunagi tavaliselt ei ümise, kuid seekord oli erand. Oli aeg vaikselt minema hakata :)

Anni leidis Terrassilt mega suure ämbliku. Mina vähemalt Eestis ei ole nii suurt ämblikku varem näinud. Ajasin teda siis tunde aias taga ja üritasin pildistada. Selle tagaajamise käigus leidsin veel igasugu satikaid. Emal oli õigus, peaks hakkama neid kuidagi määrama ka ... muidu ongi piltide nimed, sarvik, triibu ja ämbu. Varsti lähen puhkama. Nädal aega kavatsen sõpradega niisama jaurata ja teise nädala veedame Anniga Eestis ringi rännates.

Read more!

Rewind

Vaatasin järjekordset saadet unenägudest. Saate lühikokkuvõte: tänu über-tarkadele teadlastele, suurele-suurele hulgale rahale, aastatepikkusele uurimistöödele, nüüd ilmselt oluliselt rumalamatele vabatahtlikele (kelle aju elektriga „ergutati“) ja mitmele toonorajule mida lahati, võime täna väga täpselt näidata milline aju osa meie unenägusid genereerib ... jeeeefuckinghuuuu. Selle hunniku raha, teadlaste IQ ja meeletud töötunnid oleks võinud suunata hoopis vähiravimi uuringutesse või AIDSI ravimi leiutamise ponnistustesse. Uurimustöö eesmärk oligi välja selgitada kust kohast unenäod ajust pärinevad, midagi muud teadlased ei oodanud ja ka ei saavutanud. Nüüd teame milline aju osa TÄPSELT unenägusid genereerib ja see on tähtis läbimurre. Umbes sama tähtis on lapsevanematele teadmine, et nende kahe aastane laps avastas mis NUPUST telekas käima käib. Parim osa on see, et mõlema avastamsieks kulus asjaosalistel sama palju aega.

Unenäod on olnud ja on edaspidi teadlaste jaoks väga huvitav ja müstiline nähtus, aga see on juba ilmselge, et unenägusid on väga raske, et mitte öelda võimatu uurida. Sellega tuleb meelde lasteaias räägitud lugu ... kus nõid uhkusab, et tema on kõikvõimas ja suudab midaiganes oma võluväega kinni püüda ... vapper Ameerika kauboi ei usu seda ja tulistab nõida, aga nõid on kuulist kiirem ja püüab kuuli kinni ... siis tuleb tugev ja kaval tuul ja puhub nõia suunas imepisikese liivatera, kuid ka selle püüab nõid kinni ... mööda jalutav Juku kuuleb nõia uhkustamist, kõnnib läheloleva järve juurde, kuseb sinna ja ütleb nõiale: „püüa see kinni“ ja jalutab minema. Unenäod hulguvad kuskil meie alateadvuses ringi ja neid on võimatu kinni püüda ... selleks, et seda üldse proovida on vaja väga palju aega ja erinevaid ressursse. Isegi kui me saame unenägude kohta rohkem teada, rahuldab see ainult meie uudishimu ... mitte midagi muud.

Täna öösel tegin unes midagi uut. Nägin, et Eestis möllas keeristorm mis lõpuks jõudis meie majani. Taevas oli must, naised kiljusid ja mehed olid paanikas. Taevas lendasid poolikud majad, katkised autod ja elus inimesed. Torm rebis tükkideks kõik mis ette jäi ja nii ka meie maja ja autod. Minu auto pildus keeristorm mitu korda üle katuse kuni see jõkke pidama jäi. Esimene reaktsioon ... pole hullu ... kasko. Siis meenus, et mul oli kogu foto varustus autos ja lisaks veel mitmed isiklikud asjad mis vett ei kannata. Üsna lootusetu olukord, aga siis tuli kuskilt mõte ... ja ma kerisin une tagasi ... nagu filmi DVD'l ... koos pildiga, liigutasin auto kaugemale ohutusse kohta, panin play ja kõik toimus uuesti, ainult minu auto jäi terveks ... naabrite autod lendasid ikkagi minema :)

Aasta tagasi nägin mustvalgeid unenägusid, peab tunnistama, et see oli päris imelik ... ükskord nägin unes unenägu ja pidin kaks korda üles ärakama ... see oli ka päris kummaline, kuid une tagasi kerimine unes oli kindlasti kõige lahedam asi mida unes teinud olen ... peale lendamise muidugi :)

Viiruki toss (muutmata kujul, pimedas toas välguga)
Read more!

punkt 4.1 ehk force majeure

Kalendri järgi algas laupäeval suvi (kui olete unustanud, siis suvi on aeg ... kui paistab päike ja on soe), lisaks mahtus pika nädalvahetuse sisse võidupüha ja Jaanipäev ... pühad, mida Eestlased nii väga tähistada armastavad. Kui räägitakse Jaanipäevast, siis räägitakse tavaliselt ka ilmast ja mitte sellest kui kaua keegi ilma on olnud, vaid sellest ... kus ja mis aastal Jaanipäeval vihma ei sadanud ja kas tuleval Jaanipäeval keerab taevas kraanid lahti ja kus kandis on võimalik seda vältida. Ilmselgelt on viga minus, kuid ma ei oska isegi väljendada kui palju mind häirib see, et sitt ilm (mida on viimastel aastatel Eestis liiga palju) ... suudab minu tuju ja tegemised ära rikkuda. Ma nõuan, et kuhugi lepingusse pandaks force majeure punkt ... kui minu sünnipäeval, jaanipäeval, pikkadel pühadel jne sajab paduvihma ja rahet vaheldumisi ... siis saan tuusiku soojale maale või rahalise kompensatsiooni ! Ühesõnaga pikad pühad siis.

Kuna meie väikese maja viimane korter osteti lõpuks ära ja uued naabrid kolisid kohe sisse ... tegime meie terrassil Reedel väikese grilli ehk n.ö tutvumisõhtu. Terve aja sadas vihma ja temperatuur õues oli 14 kraadi ... vähe närvi ajas! Kui keegi tuleb mulle suvel sellise ilmaga targutama, et ... pole halba ilma, vaid on halb riietus .... siis ma keeran ta vaiba sisse ja panen otsast põlema! Suvel peab olema soe ... ma ei taha suvel sulevesti kanda!

Putukatel on vihmast ilmselt kama ... arvan, et pigem isegi naudivad vett. Boonusena ka see, et lisaraskus veetilkade kujul seljas on kõva trenn ja kui janu tuleb on vesi käepärast võtta .... et mitte öelda vesi on kukil. Putukate makro pildid tehtud oma aias ... ellise vihmase ilmaga ei viitsi kaugemale minna.

Sushi on toas nagu talleke ... põhiliselt mängib (pahandust ikka teinud ei ole) või magab meie lähedal või peal. Kui välja mängima laseme muutub ta tiigriks (enda arust) ... ta on uskumatult vilgas ja osav noore kassi kohta ... varitseb linde, ronib, jahib mesilasi ja sööb muru.

... öösel söön teid ära ... muhaaaa
Laupäeva hommik algas äikese ja rahega ... temperatuur 10 kraadi ... tuusikut postkastis ei olnud ... vaatasin. Talvel unistasime Anniga sellest, kuidas suvel sööme terrassil hommikusööki, aga see on raskendatud kui rahet silma pillub. Lõunaks siiski taevas selgines ja päike tuli välja ... viimaks sain proovida naabri soetatud batuuti. Kusjuures batuut ei ole väikestele lastele mõeldud ... batuudil hüppamine arendab kordinatsiooni, füüsilist vastupidavust ja batuudil 10 minutit hüplemist võrdub poole tunni jooksuga. Mina olin igatahes 2 minutiga täiesti läbi.

Pealinna ilm tüütas ära ja sõitsime pühapäeval Anniga Eesti teise otsa ... Otepääle. Plaanis oli jalutamine, autoga väike ringreis ja kui vaba aega üle jääb, tahtsin oma lapsepõlve suvekodust pilte teha. Kohale jõudes ootas meid ees 30 minutit päikest .... aga ilmselt võttis vihm sleppi, kuna peale seda üürikest õnne tuli edasi ainult vihma. Juba esmaspäeva hommikul sõitsime koju tagasi. Mõned pildid ikka tegin. *Pildid HDR.

Naabritädi Endla "püss"

Read more!