Vabajooks e. parkour

Ma mäletan seda aega oma lapsepõlves kui poiste ja tüdrukutega mööda ehitust ja metsa ringi jookisme üksteist taga ajasime ja selle mängu nimi oli luurekas. Analoogset mängu mängitakse kogu maailmas, keegi põgeneb ja alati leidub keegi kes viitsib taga ajada.

Prantsusmaal elas üks poiss nimega David Belle kes oma sõbra Sébastien Foucan'iga, viisid selle mängu hoopis teisele kui mitte öelda 8 tasemele. Nimelt oli Davidi isa sõjaväes kõva käpp ja ütles oma poisile, et see lõpetaks lolli mängimise ja treenigu parem meestega. Kuna takistuste rada sõjaväes kus täis mehed treenisid osutus väiksele poisile pähkliks hakkas väike David treenima rohkem kui kõik need mühakad seal kokku. Tänaseks on David ja Sébastien meesteks sirgunud ja on Parkouri avastajad ja loojad. Kuigi Sébastien ise ütleb, et: "Nobody ever invents anything - You're inspired and sometimes you can improve!"

Aga mis on parkour? Kui võtta Spiderman'i võimed, Bruce Lee oskused, metsiku musatangi kiiruse ja kõige hullema hulljulguse, kõik need omavahel kokku panna siis saadki Parkouri.

Ja nüüd ongi nii, et väiksed prantslased, jaapanlased, venelased ja isegi üks eestlane jooksevad mööda linna ringi, kõikvõimaikest kohtadest ronivad ülesse, hüppavad alla ja seda väga stiilselt ja hulljulgelt.

Aga varsti me näeme seda ala kas X- Games'del või kuskil mujal, aga visuaalselt on see väga impressive! Kui aega on siis vaadake!
http://www.youtube.com/watch?v=JEbYtOEftc0&mode=related&search=

Read more!

Alma ja paksu Alberti pulmad!

Nonii naised pühkige oma suud puhtaks, paks Albert pandi naisele! NV toimusid suvepäevad ja täna esimest korda tunnen kuidas kopsud hingavad iseseisvalt ja suudan liigutada näppe ja varbaid mis on ilmselge märk töötavast vereringest. Aju kontrollime järgmine nädal!

Me Gallaheri inimesed kohe ei oska rahulikult juua, enamus inimesi oli Peipsi juurde jõudes juba küpsed ja need kes ei olnud (autojuhid) tegid vägeva spurdi. Kohe alguses toimus laulatus ja siis juba töö sektsioonides ... joook .... mäng .... jook .... mäng .... jooooooooooooook.

Minu üllatus oli hommikul suur! Olin igalt poolt katki ja verine sest tuleb välja, et käisin kottpimedas lõkkepuid toomas ja nagu mulle öeldi olin tagasi tulnud 2 suure männiga ... ma vist unustasin mainida, et läksin metsa maika väel ja paljaste kätega. No järelikult hakkasid nad siis vastu. Lõke oli üüratu ja meelitas ligi igasugu satikaid ja muidu joodikuid. Teine üllaltus oli, et linad olid täiesti räpased ... olin oma värskele abikaasale öelnud, et ärme jalgu pese ... pole ju meie linad ... mehed on ikka täielikud sead!

Hommikul sõime jaanalinnumuna omletti ja tagasi sõitis Kennet, platsinägemine on joomingutel esmatähtis!


Juba kohalejõudes olime alasti ... et naistel lihtsam oleks! Read more!

Loomaaias on lahtiste puuride päev


Kuna viimasel ajal on tööl hullumaja ja päevad venivad aina pikemaks, siis peab ju nädalavahetusest maksimumi välja pigistama. Variante on sadu, aga ikka ja jälle on iga reeede minu jaoks Groundhog Day. Koju ... riidesse ... sõbra juurde ... jooome ja siis klubisse. Laupäev ja pühapäev nagu iseenesest mõista on mõeldud oma kallima jaoks (quality time as they say)

Kui sa mind tunned siis tead, et mulle meeldib tantsida. Normaalne oleks see, et lähed reedel kuhugi välja ja teed mõned tantsud it's nonething special ma ei taha sinu numbrit, ma ei taha isegi sinu nime, hommikul ma ei mäleta sind ja kindalsti ei ole mõtet minule järgmine päev helistada, sest 505 007 ei ole tegelikult ju mobiili nr.

Klubi on ju selleks, et lähed välja ja tantsid ... simple as that ... Aga vaata ringi, asjad on palju keerulisemad kui esmapilgul tundub ja mängus on skeemid mis küündivad tuumafüüsika ja geenitehnoloogia tasemele. Mis peab sul olema seljas, kus sa seisad, keda sa tunned ja kui palju on nimetissõrme ja pöidla vahe sularaha kui sa baarileti ääres seisad, sest krediitkaardid on ju kõik ühepaksused ja suht sarnase välimusega.

Teate seda ütlust If Mark can not go to the ZOO then the ZOO goes to Mark. Klubid kihisevad makaakidest, pärdikutest, tissidega madudest ja minu lemmikutest .... hüäänidest! Seega ei saa midagi muud järeldada kui loomaaias on lahtiste puuride päev. Minu informaator I.S just nägi jälle kuidas üks selline kamp lihasööjaid ja muidu vereimejaid liikvele läks. Pole nagu meedias ka kajastanud seda kohalikku katastroofi, aga võibolla on härra Kaal asja kinni mätsinud. Kuhu aga on kadunud luiged, jaanalinnud ja seksikad rebased? Kas nad on elukate poolt nahka pistetud või peidavad ennast ja kui siis kus?

Aga mis siis teha? Jahihooaeg on läbi ja tegelikult on ainuke võimalus värav uuesti lukku keerata, et olukorrd hullemaks ei läheks. Lõppude lõpuks tahaks näha veel raisakotkaid sest mingi hetk hakkavad need verejanulised loomad teineteist tapma ja siis peab selle n.ö mess'i keegi ära sööma.

Ahsooo ... et siis värav lukku, aga kus on võti? I.S ütles, et värava võti on Mati all ... ja Mati on laksu all nii et head ple loota !!! Read more!

Hot outside ... summer is over non the less!


Täna oli selgushetk!

Tänu eilsele elektrikatkestusele lakkas kontoris töötamast konditsioneer. Sealt kus veel hiljuti tuli mõnusat kopsupõletikku soodustavad külma ja tööstuslikku värsket õhku tilkus täna lihtsalt kondentsvett. Kõik kannatasid kuumapalaviku all ja serveriruumis tõusis temperatuur sarnaseks Aura veekeskuse saunaga.

Ma ei mõlnud kaua ja lahkusin kontorist, et visata pilk põllule (see tähendab, et lähen vaatan mis toimub jaekaubanduses ... eriti sigaretiriiulites). Nii mõnus ... keerad akna alla ... soe suveõhk segadud CO’ga puhub näkku ... muusika ... ilusad inimesed ja päike. Ja siis see õudus. Seisin ummikus Gonsiori tänaval ja kapotile pudenes peotäis kolla-punakaid vahtralehti ... aju karjus, et see on kuumusest ja kõik kuivab, aga natuke ringi vaadates avastasin, kuidas sügis juba ronib suvele selga ja väänab käsi seljataha. Sellega õudus ei piirdunud ... ma avastasin, et ma pole see aasta veel Eesti kaunites järvedes kordagi ujunud, pole söönud ühtegi vanaema kasvatatud päikesesooja ja magusat tomait, pole heina sees hullanud ja lõkke ääres vorste grillinud. Täna on juba 8 august ja ma pean kõik need asjad ruttu ruttu ära tegema, muidu jääb see suvi vahele ... seda ju ei tahaks!

Ja teile soovitan ka kõik suvel kohustuslikud asjad ruttu ära teha, loomulikult kui te seda juba teinud pole ja võitleme SÜGISE vastu!!!
Read more!

www.hostelworld.com

Olin eile üksi kodus! Mida teha? Peseks nõud ära, aga ei saa (mul on lapsepõlvetrauma ja ma otsustasin nõusid enam mitte kunagi pesta, no matter what the cost ma oleks isegi nõus papp taldriku pealt sööma või üldsegi loobuma maisest söögist !!!)

Mõtlesin, et panen esikusse kardinapuu (ära küsi miks) aga mul polnud väga olulist tööriista. Mis siis ikka lasin kiire pilgu üle oma DVD kollektsioonist ja ei midagi, 130 filmi ja muffigi ei ole vaadata. Kuna kõht ka korises ja polnud tilkagi juua, otsustasin suuna võtta Prisma poole. Seal oli oluliselt rohkem kui 130 DVD ja ma pidin midagi leidma, et õhtut sisustada. Trikk on selles, et pead leidma filmi mida sa viidsiksid kunagi vähemalt ühe korra veel vaadata, sest muidu on ju puhas raiskamine ja oma kollektsiooni pole mõtet 200 kroonist vuugitäidet osta!

Kui ma olin filmide sektsiooni juba 45 korda edasi-tagasi nühkinud jäi lõpuks silma Tarantino rahastatud ja Eli Roth'i lavastatud linateos Hostel. Ma teadsin, et Kenzo tegi mulle sellest filmist hiljuti 45 minutilise väga ilmeka kokkuvõtte ja ma ütlen teile, mees on põhjalik ... otsustasin ikkagi selle kasuks. Kuna see pidi üpris võigas olema ja Anni ei saaks ilmselt pärast sellist filmi u 3 nädalat magada, siis oli täpselt mõnus seda üksinda vaadata!

Aga olgem ausad, pärast The Ring'i ei saanud ma ise 4 nädalat magada. Panin igaks juhks kõik tuled põlema. Ja see ei ole naeru koht! Kui teil oleks pooltki nii fantaasiarikas ettekujutlusvõime kui minul, siis vaataksite seda koos jalgpallimeeskonnaga!

Nagu ma enne mainisin, siis ei suutnud film eriti üllatada (aitäh sõber selle ülevaate eest). Hostel ei ole selline klassikaline horror film, mis vaikselt ja jääkülmalt ronib mööda selgroogu ülesse ja siis kui on valmis ... lööd omale ehmatusest rusikaga näkku, karjud seosetuid roppusi või lendab popkorni karb 4 rida allapoole.

Hostel on film, mis paneb sind tundma ebamugavalt ... üsna rõve. Mina näiteks ei maganud täna öösel, sest kgu aeg tahtis keegi minu küljest midagi ära saagida. Aga horror filmide austajatele on see must see !!
Read more!

Õed tihedad

Kui sinus on peidus killuke last siis oled kindlasti sirvinud/näinud Grimmi vendade lugu Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist, nii lastele mõeldud varianti kui ka xxx versiooni. Kas aga olete lugenud menuromaani "Poisiklutt ja seitse kasuõde".

Ma ei kahtlegi, et sa tunned neid kõiki väga hästi, aga et asja põnevaks teha siis mängime ühe mängu. Küsimus on mis on viienda õe nimi? Tulemuse paned sa ausalt ju commentisse kirja:

NIMI ja Tulemus (näiteks Mark 10).

10 punkti vihje: Esimene õde on näost tihti sinine
7 punkti vihje: Neil ei ole isa ega ema
5 punkti vihje: Kolmandal õel on kaasasündinud trauma, murtud selgroog!
3 punkti vihje: Neid kutsutakse hispaania keeles semana
1 punkti vihje: Nad pole kunagi näinud kuud

No ühesõnaga on meil kõigil erinev suhe õdedega ja mõned isegi kutsuvad neid vendadeks, aga reede (ka õige vastus küsimusele) on raudselt, kordan raudselt naine ;) Aga alustame siis otsast peale.

Esmaspäev. Mõtetu kuivik, vähe sellest, et ta rikub kogu lõbu ära pühapäevaga on ta kõige töökam õdedest, või vähemalt jätab ta sellise mulje, mulle tundub et enamuse ajast rapsib ta niisama, sest laupäev ja pühapäev on ta segadusse ajanud.

Teisipäev on tore chik, temaga on koos hea niisama chillida ja esmaspäeva poolt tekitadud migreen (blaaa blaaa ja blaaaaaa) on ka juba unustatud. Siinkohal annan teile vihje, ta on see armukade tüüp. Ta teab et on hea, aga ainuke asi mida tuleb vältida, on reede, ta hakkab märatsema kui sa reedet mainid.

Kolmapäev segane tükk. Ta on pidevalt morfiini mõju all, kuna iga kord lõuna ajal murrad sa rõõmust tema selgroo ja sa isegi ei saa aru kui ta sind läbi hammaste sõimab. Temaga koos olles võid sa kogu aeg reede peale mõelda ja lihtsalt libista üle.

Neljapäev oli raudselt kunagi mees. Ma ei taha isegi temast rääkida ... (külmavärinad)!

Reede mmmmmmmmmm, isegi hull Robinson Crusoe teadis milline seitsmest on parim. Täna näiteks on reedene päev ja kontor on peaaegu tühi (kell on 14:40). Iga minut reedega loeb ja kõik teavad seda. Mina ei ole nii kärsitu, sest isegi tööl on hea reedega aega veeta ... tuju on rõõmus ja ruumi on rohkem.

Laupäevast ja Pühapäevast siis teine kord, kuna nemad on kõige tähtsamad!

Tegelikult tahtsin ma ju ainult Head nädalavahetust teile soovida! Read more!

"It doesn't matter where you get your appetite as long as you eat at home. ...


Kõik sai alguse Mimi pajatusest Muumiorus. Ma mõtlesin et kirjutan comment'ix paar rida, paarist reast moodustusid mõned laused ja lausetest sai jutt. Mõtlesin, et see on piisavalt oluline teema ja riputasin selle nüüd siia ülesse. Ühesõnaga on viimasel ajal noorte ja vanade seas populaarne teema petmine e. hooramine. Lähiajal ühe endast noorema "filosoofiga" vesteldes avaldas ta mulle saladuse, et mitte vanemad mehed ja vanemad naised ei hoora vaid hoopis in genereal KÕIK hooravad (no shit sherlock). Need kes seda ei tee on kas inetud, frigiitsed või minuarvates lihtsalt ei räägi sellest kellelegi :)

Kas armukadedus on ühiskondlik surve (küsib mann), kas me ei usalda enam teineteist või kas vanasõna kus suitsu seal tuld on tõsi?? Kui rääkida ühiskondlikkust survest, siis arvan, et see annab iga päevaga järgi ja oma kallima petmine või armukese pidamine pole enam tabu vaid igapühapäevane saunajutt sõprade ja kolleegide seldskonnas, why not, everybody is doing it, even the ladys!

Ilukirjanduses kirjeldatakse sexi kui kahe inimese vahelist müstilist üheks saamise tseremooniat. Nii ilus ja romantiline, ex! Aga kui kaua see siis kestab.

Esimene kuu: 5x nädalas tseremooniat (müstika ex, isegi vanad mehed)
Esimene aasta 3x nädalas tseremooniat (kas olen optimist)
Teine aasta: 1x nädalas SEXI (kui tööl pole stressi)
Kolmas aasta: kus on tseremoonia!!!!

Aga tegelikult on meeste jaoks seks lihtsalt lahing, millel on ainult üks eesmärk: vallutada! Naiste jaoks who knows (aaa ... ilmselt Mel Gibson teab). Aga miks me siis hoorame? Seks on ajule (seega meile) kõige suurem nauding. Naudinguid on ka teisi. Peamisele naudingule lisaks meeldib minule hea vein ja kuuba sigarid. Kas tead mõnda veini gurmaani, kes on leidnud omale sellise veini mida ta nüüd joob elu lõpuni või sigari margi millele on alati truu. Ma ei ole ju ometi nii labane, et võrdlen naist hea veiniga või hoopis sigariga, aga mõttest saate ju aru. Inimeste loomuses on asju proovida, katsetada, avastada ja loomulikult vallutada, se on meie DNA's. Curiosity killed the cat!

Mingi hetk avastad, et nüüd on sõrmus sõrmes ja tõotad kogu suguvõsa ees olla elu lõpuni oma naisele truu, mis sellel hetkel tundub muinasjutt, mille lõppu sa lugenud ei ole, kuna viimased leheküljed on ju ämma käes. Mina olen noor ja naiivne ja arvan, et mul õnnestub see, aga ma ju loomulikult pole esimene kes nii arvab, mis mul muud üle jääb kui proovida!

Äkki on asi selles, et me ei leia neid õigeid inimesi ülesse või ei armasta piisavalt. Mulle tundub, et hoopis järgime ürginstinkti mis on meile esivanemate poolt pärandatud, see võtab vaikselt võimust ... kas meist saavad aja pikku jälle kiimased kiskjad?

We'll see! Read more!

Trip to Spain 2006

Käisime ükspäev Anniga Hispaanias. Nagu ka eelmises postis kirjutasin, plaaniseime juba eelmine aasta Eesti suve eest põgeneda. Iroonia aga on see, et me ei põgenenud külma vaid hoopis kuuma laine eest. Kuna oma loomult olen turismipakettide ostja lasin Annil kõik samm sammult ette planeerida: Hostelid, marsruudid, vaatamisväärsused, rannad, söömiskohad ... ok ok, just kiddin! Tegelikult panime ainult majutuse in advance kinni, kuna never ei tea mis kohapeal ootab.

Nagu teame, et äärmiselt tihe Eesti lennuliiklus Malaga lennujaama ei vii, siis ainuke variant oli vahemaandumisega Berliinis. Kuna väiksele poisijussile minu sees meeldib lennukiga lendamine ja eriti õhkutõus, siis loomulikult polnud mul selle vastu midagi. Kohale jõudsime öösel ja nipi-napi komistasime ka viimase bussi peale, mis alguses ei tundunudki pääsemine, sest kas bussijuht oli paugu all või hakkas tal kodus naine sünnitama ... kurve võttis ta igatahes 120 km tunnikiirusega. Aga noh mis seal ikka 30 minutit varem jõudsime Nerja’sse. Meie õnneks oli Hostel 2 minuti kaugusel bussi lõpp peatusest, mis ühtlasi oli ka kesklinn.
Magasime mõlemad nagu väiksed lapsed ja hosteliga olime ka väga rahul, meil oli telekas, oma vannituba, külmakapp ja omanik oli inglane. Ega ma neid kohalikke murjameid ei kartnud sest "olen" Hispaania filoloog (kogu aeg kui mulle tundus, et oleme jälle eksinud togisin Annit, küsi ... no küsi, küsi selle käest ... see raudselt teab, küsi!!!).


Kui kegi läheb Hispaaniasse ja valib selleks Andaluusia piirkonna, siis kindlasti peatude vähemalt 3 päeva Nerja’s. Väga väike aga super ilus koht. Väga maalilised rannad ja sõbralikud inimesed. Meie chillisime seal 7 päeva, selle ajaga matkasime vähemalt kokku 60 km, vaatasime ära kuulsad Nerja koopad (Cuevas de Nerja) ja väga palju vedelesime puhkusele iseloomulikult niisama.

Nerja ammendas ennast ja edasi põrutasime bussiga Sevilla’sse. Ma nii igatsesin oma esimest hullu bussijuhti, sest see tropp sõitis kogu aeg 90’ga ja me jäime 2h hiljaks. Järjekordselt saabusime hilja öösel ja saime vist jälle viimase bussi. Meie hostel ei olnud nii lux kui eelmine ja kui uksest sisse astusime oli MM finaalmängudes Prantsusmaa löönud Hispaaina vastu värava 2:1 ja hosteli omanik vaatas mind sellise pilguga, et mina olen süüdi (mõttest käis läbi 1000 eurone arve majutuse eest). Seisime seal kohvritega niikaua kui mäng läbi sai ja sellega lõppes ka viha meie vastu. Naeratas meile, andis kogemata vale toa ja pool tundi hiljem kolisime ümber. Ajas kõik Zidane süüks.

Sevilla on tõesti linn kus külastamise asemel võiks hoopis elada! Vaatamisväärsusi ja kultuuri on sinna visatud kahe käega ja siis labida ja ämbriga ka veel. 4 päevaga üritasime käia läbi nii palju kui võimalik ja läbisõit näitas juba 18 km päevas, jalad olid villis ja sääremarjad olid puust.

Viimased päevad veetsime Malagas mis on täiesti mõtetu suurlinn, aga ideaalne shoppamiseks. Seda me ka mõnuga 3 päeva tegime.

Over and out!




Read more!

Mitu korda võib üks mees uppuda!

Tere päevakas, möödunud on peaaegu aasta kui viimati sind sulega sügasin. Samas ei tunne ma piinlikust, kuna kogu aeg on liiga palju tegemisi. Noh see sai nüüd kaelast ära.

Eelmine aasta kui suvi lõppes olin ma veendunud, et ma ei veeda enam ühtegi puhkust Maarjamaal. See aasta käisin 2 nädalat Hispaanias ja kui tagasi tulime, ootas mind lennujaamas minu parim sõber 34 kraadine leitsak. Mul oli selline tunne, et lennujaam põleb! Samas ei saanud ma eriti vinguda ka, kuna eelmine aasta lubasin ilmataadi sita kliima pärast ülesse puua. No mees ei mõista nalja. Miks on see nii, et meie kliima kõigub äärmusest äärmusesse. Sitt suusailm --- põrgu!

Eriti rõve on olla: hommikul ärkad, higistad. Lähed tööle 8 tundi kerge higi. Lähed koju, käid dushi all, pesed tuled välja ja sekundiga jälle higine, mõtled, et tervisega mingi jama, aga vaatad igaks juhuks termomeetrit mis näitab juba 2 nädalat minu lemmik keskkooli numbrit 32. Teed ühe akna lahti aaaaaaaaa ... imeb kõik jaheda õhu toast vaakumisse ja korraks on kaaluta olek, kuna õues on ju 34, teed teise akna ka lahti lootes tuuletõmbele ... mis tuul ... 4 nädalat pole vihma sadanud rääkimata tuulest, siis tuleb korraks mingi tuuleke ja tassib tuppa ämbritäie penoplasti jubinaid, sest kõrvalmajas renoveerivad fassaadi .... GREAT. Võtaks välja tolmuimeja aga ei taha 24 aastasena infarkti saada!

Kas 22 – 26 kraadi ja nädals korra vihma on tõesti nii palju palutud. Stroomi rannast on saanud uhhaa ja vanaema kartulid aurasid maa all ära (PAFFFFF).

Aga täna oli ikka viimane piisk, ma ärkasin selle peale ülesse, et nägin unes kuidas ma oma higisse ära uppusin ja ma ei tea kas te mäletate seda tunnet väiksest peast, et korra on soe, siis on külm ja siis järsku tuleb häbist nutt peale .... umbes nii, aga üle keha ja näo peal ka.

Ma ei taha uppuda! Read more!

F**k Monday again!!!

Mina annan alati endast 100% , tööjuures vahest isegi 200% aga kuidas on lood riigikogus, tahate teada?

Hommikune nõupidamine riigikogus. Arutatakse tuleva nädala plaani.
Peaminister: "Esmaspäeval me nagu alati puhkame puhkepäevadest, teisipäeval hakkame valmistuma tööks, kolmapäeval teeme kõvasti tööd, neljapäev on peaaegu nagu reede, reedel on alati lühike päev - valmistame ennast puhkepäevadeks ette. Küsimusi on?"
Hääl saalis: "Kaua see kolmapäevane jama veel kestab?"


Paneb mõtlema jah .... tahaks ka nii? Read more!

Selline ongi elu!



Tavaline argipäev. (Parental advisory)

Lisan gaasi. Kas jõuan? No peaks ikka jõudma küll. Vahetan kiiresti rida. Fooris hakkab roheline vilkuma. Noh, semud anname nüüd talda. Vahetan veelkord rida. Noh, gaasi, gaasi, mees. Mingitaksojobu venib ekstra aeglaselt. Ei no muidugi. Ja lasebki rohelise käest. Seisan selle piduri taga, trummeldan räpi rütmis roolirattale. Le, Le, Le-gen-daarne, le-le-legendaar-ne. Vahin tuimalt foori. Kohe peaks süttima roheline. Vajutan gaasi. Mida? Ei no see mees magab, konkreetselt. Roheline on juba tükk aega peal. Lõpuks leiab oma käigukangi üles. No on tigu, ma ütlen. Rida ka vahetada ei saa ? kõrval käib ilgelt tihe sebimine. No ja see venib täpselt mu ees. Gaasipedaal on paremalt esimene, mees!!! Mis nüüd? Jälle see meeldetuletus. Kolmas kord juba täna. Eino peab ikka tanklas ära käima. Nõme oleks tühja paagiga seisma tuksuda.

Näe Statikas on siinsamas, peaks mingi snäki ka võtma. Rahustab närve. Nii, lõpuks saab sellest taksost mööda. Äkiline gaasivajutus tõmbab külje ägedalt ette. Ikkagi kolmeliitrine turboga diisel. Sakslaste viimane sõna. Mõnusa mörina saatel jõuan veel taksistile nägusid teha. Nii, kus see diisli kolonka on? Poe esiküljel paistavad ainult bensu omad. Kuradi ahistajad, ma ütlen. Diisel on jälle maja taha topitud. No egas midagi. Vajutan gaasi, et efektselt ümber nurga keerata. No kurat, mida ma näen. Taksojuht, va tropp, on minust ette jõudnud. Sätib raisk juba toruotsa paaki. Jään teisele poole kolonkat seisma ja kostitan teda nihhujaa sjebe pilguga. Vend on sissesõidu keelu märgi alt lõdva randmega läbi veerenud. Või kohes selline pohhuist, vaata aga vaata. Ilm on sitaks tatine, seega istun autos ja heidan sapiseid pilke takso suunas. Tüübil on parem käsi kipsis. Ei tea, kas lõi vastu käigu kangi sodiks. Kuradi tropp. Nonii, hakkab vist lõpetama. Ronin väärika aeglusega autost välja. Taksopede tilgutab viimast. Võid peldikus oma peenikest pigistada. Aitab juba, mees. Saabki oma viimase pisara lõpuks kätte. Raksatan püstoli lõpuni sisse ja vaatan pead vangutades lahkuvat taksojuhti. Nii, nüüd läheb väheke aega.

Paak on üsna tühi, siia mahub oma seitsekend litra sisse. Jalutan ümber auto. Äkki peaks vingemad veljed ostma. Vaatan teise nurga alt. Ei, need on ikka täitsa šefid, las olla. Vaatan jooksvaid numbreid kolonkal. Täpselt nagu kasiinos. Seisan auto taga. Panen tähele, et ümmargune logo pagasiluugil koosneb meie koduvabariigi kolmest rahvusvärvist. Muigan. Korraga lendab nurga tagant välja mingi hõbehall mersu. Tuleb sellise hooga, et hetkeks kardan end murtud sääreluudega kahe auto vahele jäävat. Paar tolli enne mind saab siiski pidurite vilinal seisma. Tõbras. Ma ei vaata tema poole. Paak saab täis. Rahulikult astun ligi. Võtan püstoli pooleldi välja ja ootan kuni viimnegi piisk paagi suhu sulpsab. Tunnetan mersus teatud rahutut nihelemist. Lükkan püstoli selleks ettenähtud kohta. Keeran korgi kinni ja sulgen luugi. Tõmban pool rulli paberit ja nühin põhjalikult oma käsi, just kui ajades iga viimast kui bakteripoju taga. Aeg luubis heidan paberi hooletu kaarega prügi urni ja keeran poe poole minema. Nii aeglaselt, kui vähegi suudan. Äkki kostub kolm nõudlikku signaali. Mine perse, mees! Ta suhtleb minuga signaalitades! Seisatan käed taskus, vaatan tema poole ükskõikse pilguga. See värdjas vehib aktiivselt kätega, annab mõista, et ma autot edasi nihutaks, et ta tankida saaks. Pilk millega teda kostitan muutub seepeale eriti ükskõikseks. Keeran minema. Sell rapsib ja laseb uue signaali valangu. Näitan talle käigu pealt, et varsti tuleb taksojuht ja ta võib tolle kohalt imeda palju süda lustib. Astun minema jättes tõpra punase näoga mulle järele vahtima.

Poes on palju rahvast. Faking tipptund. Bensuostjaid on diislimeestest kordades rohkem. Kurat, diislimeestel võiks oma kass olla. Kolonka on eraldi, siis võiks kassa kah olla. Võtan sappa. Vaatan huviga ringi, et kus siis kipskäsi kah on. Ei näe kusagil. Minust eespool olev tädi hakkab liikluskindlustust tegema. Jee. Nad võiksid siin veel pesumasinaid ka hakata müüma. Siis oleks ikka täielik tase. Sada vihast autojuhti ootamas, kuni müüjaonu mõnele tädikesele Zanussi viimaseid vigureid ette näitab. Sihukest za-nussi tahaks ikka näha küll, raisk, ma ütlen. Arvuti jookseb kinni. Kindlustusega on sitad lood. Nagu ka kõigi sabas seisjatega. Vaikset mõminat on kuulda, kuid muidu on kõik tropid üsna viisaka olemisega. Harjunud kannatama, värdjad voonakesed. Restart, uus andmete sisestamine ja närvilised naeratused võtavad oma aja. Möödub terve aasta. Lõpuks saab tädi oma paberi ja ta lahkub silmad häbist põrandal. Õige kah, kurat. Üks korralik mutt oleks kindlustuse lasknud oma kindlustusmaakleril ära õiendada. No vähemalt ei tellinud ta hot dogi. Selle oleks mõni karmim rekkamees talle küll kannikate vahele susanud.

Nii, minu kord lõpuks ometi! Nimetan tankuri numbri ja annan kaardi. Küsib koodi. Sisestan. Ootan. Müüjaonu palub enteri nuppu vajutada. Perse, nad ise ei oska vajutada või. Vajutan enteri nuppu. Kas midagi veel, küsib. Tellin närvide rahustuseks ühe kõige suurema kuuma võileiva. Pesto või singiga? Türa, mis vahet seal on, peaasi, et kuum ja suur. Singiga. Sellega läheb aega. Teame, pasapeetrid, teame! Astun haigutades ajakirjade leti äärde. Võtan Kroonika. Samal ajal kostub peldikust teate küll, mis hääl ja arvake ära, kes sealt välja astub? Õige! Tundub, et kipskäel on ka miskit muud kipsis. Teistmoodi seda sitamaja maratoni seletada ei oska. Või oli äkki triatlon? Mehike näeb tõesti kuidagi räsitud välja, nagu oleks just Pariisi Dakari rallilt naasnud. Pikalt siiski tema junni seiklustele mõelda ei viitsi ? mulle tehakse ju võileiba. Vana võtab sappa, millest järeldan, et häda pidi ikka põrgulik olema, kui isegi raha ei jõudnud maksta. Meenub tige mersumees. Tuju läheb vaikselt paremaks. Lappan Kroonikat. Väga vähe tisse seekord. Pikk halav lugu luuserist poliitiku magamistoast. Mõttetu leht. Täispask. Haaran Õhtulehe. Nii, kus siin koomiksid on. Ahah. Ernie ja muud saurused. Muigan mõnuga. Kipskäsi on oma diisli- ja pasaarved ära klaarinud ning loivab välja. Saadan teda üleolevalt kaastundliku pilguga. Loen nalju. Kolmanda klassi anekdoodid. Tuju need paremaks ei tee. Suskan lehe tagasi riiulisse. Võtaks Äripäeva. Ei viitsi. Keda see äripask huvitab. Ärimehed! Imege üks, teate küll, misasi.

Kurat, igav on. Kus mu võileib on. Müüja märkab mu uudistavat ilmet. Keerab röstri poole. Vist hakkabki valmis saama. Suur singi sändvitš, hüüab. Teeb otsivat nägu, nagu ei teaks, kes tellis. Tulen, tulen, persevest. Trügin kassa juurde, mutid ja onklid tõmbavad koomale. Sirutan näljase kämbla välja ning kuulen kuidas poekese uks lahti paisatakse ja mingi pühvel hingeldab üle kõigi teiste letti, otse minu selja taha. No nii, Night Rider on saabunud. Viiesajase nutsakas lendab üle mu õla letile. Müüjale möiratakse, et paarkend liitrit diislit, tagasiraha võib püksi pista. Mida üks Jakobson teise mehe püksis küll teeb, mõtlen. Pedede imbumine ühiskonda ületab piirid, raisk. Sell keerab ringi ja marsib korisedes ära. Müüja silmad pilguvad kortsus viiesajasel, nagu närvihaigel neitsil. Ametijuhendis sellist olukorda ei kirjeldata. Nüüd on küll lühis. Põgeneval mersutüübil on jalad nii harkis, et kahtlustan mingit munandite traumat. Nojah. Haaran oma kuuma võileiva. See polegi enam nii kuum. A pohhui, parem ongi. Keeran ringi. Saba mu selja taga on viisakalt kahte leeri lahku löönud. Eest ära, Mooses tuleb. Nokitsen paberit lahti. Vittu, nad on selle hermeetiliselt kinni keevitanud. Kurat, kas ma olen mingi Gagarini nägu või? Rebin hammastega krabisevast paberist tüki, edasi läheb libedamalt. Shutup sandwitch! Head isu, gängster!

Sammun auto poole ja nosin singi saia. Taksojuht on läinud. Adjöö, invaliid. Mersu pervo nõksutab naaberristmikul rohelist oodates. Mölakas. Avan puldist uksed. Vaatan veel kord velgi. Kurat, kusagil oleks nagu vingemaid näinud. Peab vähe meenutama. Istun sisse, käivitan. Türa, mõnus hääl on, midagi pole teha, vee kuus on vee kuus. Mis vitt see siis on? Kojamehe all on mingi paberilipakas. Haukan mehise suutäie ja astun välja. Sikutan paberi välja. Loen: FUCK YOU! ja selle all mobla number. Mine munni mees! Vangutan etteheitvalt pead. Pole ilus, raisk. No ei ole ilus, ma ütlen. Langetan käed ja otsin taevast abi. Mõtlen. Helistan kõneposti ja loen sisse uue tervitussõnumi. Te ei taha seda kuulda. Haukan uue suutäie. Mälun. Siis toksin valmis sõnumi, mille saadan oma uuele fännile. Avan siis peopesa, et sõber tuul saaks paberilipaka minema lennutada. Mälun ja jälgin taevast. Pilved ajavad üksteist taga. Nende liikumises on lapsikut hasarti. Aga pointi ei ole!!!

Telefon heliseb. Seiran tuttavat numbrit. Lasen tükk aega heliseda. Hammustan, mälun, heliseb, hammustan, mälun, heliseb. Lõpuks tirin lõpeb. Tere tulemas postkasti! Minu võit, asshole.

-----------------------
Pole minu kirjutatud, aga no fk nii õige jutt ja ma ei viitsinud ise kirjutada, oleks võibolla mahlakam ja huvitavam olla, aga kiire elutempo juures pole seda aega ju ka üle! Aga autorile, kesiganes sa oled RESPECTA! Read more!

Šhoki turism

!Ekskursioon Patarei vangalsse!

Hei, Hei. Minu endine ülemus on selline tüüp, et kui on mingi sündmus, sünnipäev, kliendiüritus või tavaline läbu, siis võib oodata midagi tavalisest erinevat. Seekord otsustas ta viia meid sünnipäeva puhul Patarei vanglasse. Peax ka vahepeal mainima, et sünnipäev oli tal suve alguses (vabandust rebane, et pool tundi hiljaks jäin).

Sünnipäev algas tema uuest kontorist, kuhu mina ei jõudnud, aga pole oluline sest õhtu tippsündmus oligi vangla külastamine. Pool tundi minu lemmik rajoonis Koplis autoga seiklemist ja kui ma pole veel maininud, et ühesuunalised teed on minu "tugev" külg, siis kasutan selleks juhust siin. Täitsa p***s, üks vale pööre ja jälle otsast peale, hullem kui Saksa kiirteed (Eestis võib nats veel tagurdada kui õigest teeotsast mööda paned ja ei pea muretsema, et mingi Hr. Schmitt sulle oma uhiuue Porchega 3 sotiga tagant sisse väntab, aga eniveis ma ei soovitaks koplis autoga seisma jääda) nipin napin jõudsime kohale, sest endine vangal direktor, kes meid ootas oli peaaegu juba lahkumas. Viuhhh, läks õnneks.

Ausaltöeldes, ega ma midagi suurt sellest ühe * hotellist ei teadnud. Arvasin, et seal pole vange juba ma ei tea kui kaua olnud ja kui ma lõpuks teada sain, et eelmine aasta (2004) lahkus viimane istuja, siis Eesti riiki ausdalt mine ......, loomaaia loomad elavad ka paremates tingimustes, õudne. Loomulikult on seal vägistajaid, mõrtsukaid jne, aga te saaksite aru kui seal ise ära käiksite.

Muidugi oli meil lõbus tuju, kuna ilma kange joogita ma ei soovita sinna kellelgi minna, kuna nii külm oli. Ega me eriti tähele pannud mida mees rääkis, kui oli tõsine koht siis noogutasime nagu noored hülged, lonksasime viskit ja läksime edasi. Kui teil on arvel mõned sajad miljonid ja teil pole sellega midagi peale hakata, siis ostke see koht ära ja tehke sellest mingi kinnisvaraprojekt, kuna vaade mis vangide aknast merele avanes oli tõesti miljoneid väärt. Aga kõik muu oli jõhkramast jõhkram. Soovitan minna, 150 eeku per kärss ja igat senti väärt. Aga kellel on eramajad pange haigla sussid jalga, sealt pidi igasuguseid seeni saama, mis sekundiga elamise ära söövad.

M $ view!
Read more!

Vaikus enne tormi



Mis toimub Eestlased, miks te septembris ei joo? Mina tean. Räägin teilegi. Kade ma ju ei ole.

Legend räägib järgmist. Ühel eesti noormehel nimega Madis tekkis suur huvi hariduse vastu ja mingil imekombel sai ta (hägune info) kuhugi ülikooli sisse. Aga Madis ei arvestanud sellega -haridus maksab ja nagu me kõik oleme mingil elu etapil vaesed üliõpilased olnud, oli kord Madise käes. Ma tean, et kuskilt on vaja ohverdada kui kitsas käes ... aga Madis alkohol, miks alkohol ... kas sul endal ka on õrna aimu mis epideemia sa oled siin Maarjamaal vallandanud.

Vähe sellest, et inimesed käivad nädalavahetusel tuimade ja täiesti kainete nägudega pidudel ringi ja piltilusad naised keelduvad paarileti ääres seistes kokteilidest ja ostavad omale vett ... mis teeb meeste elu eriti keeruliseks. Ärme unustagem kas seda, et viin tugevdab meie organismi ja tapab viiruseid ... inimesed on kõik kodus haiged ja ei saa viinasokke ka teha, kuna kodus pole viina, sest septembris me ju ei joo. Kõik klubid jooksevad miinusesse, sest keegi ei osta alkoholi, mis mõjub eesti õrnale klubimajandusele väga halvasti ...

Ja siis saabub oktoober - viinakuu ... närvid läbi ... ammu oleks juba joonud, aga kõik jälgisid trendi septembriseijoo. Ja kuna 1 oktoober on laupäev siis ma isegi ei taha teada mis Eestis toimuma hakkab. Poed ostetakse alkoholist tühjaks, kõik kummutatakse omale sisse ja siis minnakse ennast linna välja elama (kuna ma olin ju nii tubli ja terve september ei joonud tilkagi), politseil on käed ja jalad tööd täis ja kiirabi annab kinnist tooni. Kõik selle pärast, et Matu sai ülikooli sisse.

Lisainfo: http://www.septembriseijoo.ee/ Read more!

Sõpradega Loomaaias


Top of the morning to you Sir Lion, let's visit the zoo today, ey.

Ma ei tea isegi, kust selline hullumeelne mõte tuli, aga see polegi vist kõige olulisem ja hiljem tuleb see nii või naa välja, aga Mark, Kennet & Kaiu, Kartz & Heldi (edaspidi põrsad*) otsustasid reedel midagi vaffat ette võtta. Nagu meil kombeks on ja ei olnud seegi kord erand, mindi enne meeletut brainstormi Energia tänava kuulsasse supermarketisse nimega „Leeni” shoppama. Küsite, et mida on nii tarkadel, andekatel, elurõõmsatel, energilistel ja ideid pungil olevatel noortel veel poest vaja. Õige! Viina … sitaks viina ja paluks erinevaid sorte viinuskit.
--------------------------------------------------------
TEOORIA NURGAKE:
Nimelt üks õhtu endaga aru pidades mõtlesin välja kõige värskema teooria viinast ja ajurakkudest, mis lükkaks ümber vana samas kurikuulsa teooria, et viin tapab ajurakke ja seega on meile kahjulik. No tegelikult päris ümber ei lükka, kuid lugu järgmine. Teil on kindlasti olnud hetki, kui niiiiii väga tahaks oma peas olevast raamatukogust kiiresti kätte saada vajalikku infot (ema sünnipäev, armukese telefoni nr, oma elukaaslase nimi kell 5 laupäeva hommikul jne). Aga see saadana raamatukogu mutt, kes seal peas vastutab kiiruse eest on ju mõnikord eluaeglane. On mul õigus? Tegelikul päris nii see ei ole. Vaadake meil kõigil on peas miljardeid või isegi rohkem ajurakke (ei Kennet sul ei ole rohkem kui teiste, sinul on täpselt miljard), mõned neist on välk kiired ja mõned jälle siga aeglased. Neid aeglaseid otsustasin kutsuda SAMF* ajurakkudeks. Nüüd minu teooria.

Viin tapab ajurakke küll, selle vastu vist ei saa enam vaielda ja päris meeletus koguses tapab, aga kuna kiired ajurakud on väga vilkad rääkimata targad ja kavalad, ei saa viinakurat neid ju eales kätte ja mis tal muud üle jääb kui õgib SAMF ajurakke, kes ei saa eniveis sittagi aru mis värk on - aegalsed ju. Seega, kui tarbida iga nädalavahetus mõõdukas koguses alkoholi (1 Leopold näkku) peaks lõpuks alles jääma ainult kiired ajurakud ja raamatukogumutt saab varakult pensionile minna. Palju õnne Leida, me kõik armastasime sind!
--------------------------------------------------------
Selleks siis läksimegi Leeni poodi: „Palun 1 liiter SAMF ajurakkude tõrjevahendit ja minu sõpradele ka”. Reedene ajurünnak nagu tavaliselt oli teemal kuhu minna, mida teha, keda teha (ups I got carried away, my bad) . Põrsad tahtsid niisama vaikselt napsu võtta sest Chill on Chill*, meie esialgne plaan oli Panoraam aga kuna meil on nadine demokraatlik valitsus, kus kõigil nii meestel kui ka naistel on võrdselt hääli (whats with that, kus teie võrdne hääl siis on kui takso arve on 200 eeku, siis ei tule piiksugi). Ok, naisliikmed tahtsid viimast korda Code One’i näha (isegi altkäemaks ei aidanud whatta f***k aga noh, pluss punkte on ka ju aegajalt vaja teenida). Proovisime selle ürituse siis rohke viinaga nii meeldivaks juua kui võimalik.

Kui meie aju täisvõimsusel töötas (sai ju rohkelt SAMF tõrjevahendit joodud) hakkasid Kenzo, Mark ja Kartz arukat vestlust maha pidama (ühesõnaga läbisegi jällekord vaidlema). Võiks öelda, et see on meie sõpruse üks nurgakivisid, me oskame sitaks hästi vaielda. Seekord oli teemaks filmindus. Kaarel küsis väga süütu, samas terava avatud küsimuse, miks kahel sellisel filmipedel nagu teie kaks pole DVD kollektsioonis ühtegi väärtfilmi nagu näiteks Scarface, Godfather jne. Pärast pikka raevukat vaidlust, mis ikka on väärtfilm, sest Spiderman on ka ju sitaks hea ja väärt film, viis Kaarel meid korda mööda Energia tänava tuuletunnelisse ja lahendus oli järgmine. Kui ma tahan ikka korralikuks filmifriigiks jääda siis ma kas ma lindistan Kartzi VHS kasseti pealt Scarface’i ümber, tõmban netist (kas netist saab asju tõmmata, no mina sellise illegaalse jamaga igatahes ei tegele, häbi Kaarel) või tellin selle omale www.amazon.com leheküljelt.

Takso oli ees, keegi vist tellis. Loomulikult (tegelikult esimest korda) avastas siis meespõrsas, et tal on korteri võtmed kadunud – meeletu paanika, eriti naiste ja Kenneti poolt. Kui korter oli peaaegu tagurpidi keeratud (liialdus) ja minu auto ka (jälle liialdus, aga minu Blog ja kirjutan mis tahan) avastas Kartz, et tal on konkreetselt teine jope seljas millega tuli (nice one man). Ei tea kas see on nõrk tahk minu SAMF ajuraku ja kiiruse teoorias? Hmmm … ei usu, kuna Karts on lihtsalt vahest flegma (loodan, et ei solvanud sind kallis sõber, kui aga solvasin siis võtan selle flegma maha ja asendan sõnaga juhe :) Kogu kamp taksosse.

Kõik üheskoos: "Härra taksojuht, kas te oleksite nii kena ja viiksite meid loomaaeda!"
Taksojuht: "Aga ma kardan, head kliendid, et sellisel kellaajal on see suletud"
Karts: "Nahhui vii meid Parlamenti juhe!"
Tüdrukud: "Hihihiii, juhe nahhui"

„ZOO” selline silt võiks asendada Parlamendi kirja ukse kohal. Peale selle peaks panema pooltele venekeelt kõnelevatele meeskülalistele juba alguses käerauad ja suukorv ... ooooo või veel parem las nad olla üldse spetsjomm nendele ehitatud 10x10 meetrises puuris, koos oma võlts Cucci riietega miisudega. Küsite miks? Kui tihti olete teie viimasel ajal näinud klubis kaklust. Mina mina mina … Parlamendis ja iga kord, vahest isegi mitu korraga.

Peab tõdema, et turvamehed on seal tasemel. Kui arvesse võtta, et tegemist on loomaaiaga, kus kõik asunikud on ennast lõvideks joonud ja kus valitseb täielik kaos, siis tegutsevad nad ülihelikiirusega ja ohtlik tõbras (tavaliselt nimega Artjom või Dima) eskorditakse väga vaikselt omasuguste juurde Wismarisse. Hommikul ärgates ootab teda big fat bill öömaja eest, korralik peavalu ja karm reaalsus, et ta on täiesti tavaline pärdik.

Mõned seigad veel tõsielusarjast „Parlament” alias „Džunglistaar”.

Kui ma esimest korda sinna läksin (avamispidu oli vist), siis peksid kaks meest kolmandat karkudega, hiljem selgus, et kargud kuulusid ohvrile. Vähe sellest, et tüüp juba enne vigane oli, keerame seda nuga tema haavas ja anname tuld.
No asja positiivne külg oli see, et kargud olid tal kohe nagu varnast või siis põrandalt võtta.

Teine kaklus, mu senine lemmik. Kaks naist läksid keskealise, parajalt paksu samas aga väga jõuka välimusega mehe pärast kaklema, kus abivahenditeks olid õlleklaasid, toolid ja kiskjatele omased küünised. Kuna rahva mass oli meeletu, ei jõudnud Parla-Komando päris õigel ajal kohale ja pärast pidi koristaja tädi Nadja harjaga juuksed kokku pühkima. Minu pärast pole keegi niimoodi kakelnud. Nuuks.

Unustasin veel mainida, et meie pidu möödus väga sujuvalt. Sünnipäev sai peetud, Koit oli tasemel, autogrammi ei saanud (nüüd vist läks rong ära kah!) ja kergelt sinise varjundi sain minagi oma silmale, aga selle hoopis mingi tibi käest kes tantsupõrandal mõtles, et kui ta ise oma küünarnukki hammustada ei suuda, siis pakub seda kõigile teistele ja hoo pealt. Tänks!

Tere hommikust ja head ööd!

* SAMF - Slow Ass MotherFuckers.
* Põrsad - Mina igaljuhul ei tea miks Kaarlit ja Heldit nii kutsutakse, aga Kartz on meespõrsas ja Heldi vist siis emis või naispõrsas, kasutan igaks juhuk alati mitmuses põrsad, soovitan teilgi.
* Chill on Chill - Kenneti väljamõeldud ütlus erinevatele olukordadele kus peab valima kahe laheda asja/ürituse vahel. Kennet: "Mis vahet seal on, Chill on Chill"

Read more!

Vastu tuult ... vastu seina


Tere blog! Sa oled kuidagi viimasel ajal vaikne olnud, kas sa ise ka tead, et 2 monologues don´t give a dialogue... aga vahet pole räägin sulle ikka oma murest, isegi kui sind ei huvita. Mitte, et sul poleks mingit sõnaõigust siin ... aga lihtsalt tuli kirjutamise isu.

Vaata mina ei saa aru, räägitakse, et pole kõige arukam kaks korda sama reha otsa astuda ja ma saan sellest täiesti hästi aru, aga miks selliseid lolle ütlusi kirja panna ja rahvalt rahavale vahetada, kui nii või naa on alati reha muru sees peidus, saad aru. No raske on sulle seletada blog, kuna sina saada aru ainult bittidest ja battidest. Aga räigelt valus on rehaga otsa ette saada, eriti kolmandat korda järjest ja samasse kohta.

Vahest mulle tundub, et mida rohkem sa vastu tuult seisad ja mida rohkem seinu maha jooksed, seda tugevam oled ja seda osavamalt sa uutele seinadele lähened. Kui näed seina või on tuul hirmus kõva siis peab alati olema inimene sinu kõrval kelle käest küsida nõu, noh sellesmõttes, et kust poolt tuul puhub ja mis materjalist sein on.

Kui see jutt jäi segaseks siis ... ole õnnelik!

Till next taim bloog. Laaav Read more!

Ilu ?


"Ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni välja"

Vahepeal tundus nagu oleks see minu karmidel rööbastel sõitev rong nimega "Elumoto". No vähemalt umbes nii eluaastast kui ma sündisin kuni tänapäevani. Igal pool räägitakse, et inner beauty and shit. Aga mina ju olen maailma targem ja tean täpselt kuidas asjad tegelikult käivad. No päris nii lihtne see ka ei ole, aga vist tasub kraapida veits sügavamale koore alla enne kui sööma hakkad.

Mõtlete nüüd: NOU SHIT SHERLOCK ... 23 years old and dumb as a m******r.

Jälle targem 02.09.2005
Read more!

Sadamasse ära

Minu esimene pulm, no tegelt vist teine aga ma olin 5a kui tädi pulmas olin, seega mida ei mäleta pole olnud. Karm oli see, et poissmeeste õhtul koos Arto sõpradega napsu võttes, teadsin juba ette milline pohmakas mul pühapäeval on.

Pulmas oli ka kaks kauget külalist Itaaliast. Maarja ja Miki (Michele). Nii hea oli neid jälle näha. Kuna ma varem pulmas pole käinud, siis ei teadnudki milline konveier õnnepalee on, ausalt öeldes jäi mulle üsna tavaline mulje sellest. Üks paar sisse 15 min, välja ja jälle uued sisse ja nii terve päev .

Peale seda kui noorpaar oli abielutehasest väljunud ja ära rõngastatud, tuiskasime Tohisoo Mõisa poole sülti sööma ja viina jooma.

Pidu oli täpselt selline nagu ma vanaisa juttudest mäletasin. 7 ametit, mängud, tädidega valssi ja kui vanakesed lahkusid toodi boombox välja ja noored jõid ennast erinevatel juhtudel kas jumalateks, nähtamatuks või surematuks.

Tegelikult oli söök väga hea, viinast ei tulnud puudu ja kõik võtsid oma ameteid väga tõsiselt. Kõige vapramad läksid magama kella 7 paiku hommikul ja mõned, kelle nime ma ei hakka siin nimetama, kukkusid ära kuskil 11 ajal. Miki, respect ma arvasin, et kukud varem ära, aga olid üsna vapper ja kõik kes arvavad, et ma ta meelega täis jootsin, siis oli see pigem vastupidi ja ka minu kaine mõistus rippus juuksekarva küljes. Lause: Mark come and see, I created a monster … ei kõla kaunimalt kui Itaalia aktsendiga kõneleva noormehe suust LOL. Täna on mul 37,5 palavik hääl on ära, aga vähemalt olen elus.

2 vaprat -------------›
Read more!

Bachelor party


Kuna meie suguvõsas on pulm tulemas, siis pani see mind mõtlema. Ega mina ju ka ei pääse. Eesmärk siin elus on ju ikkagi olla õnnelik, minu kogemuste järgi on see üksinda võimatu, seega pean kunagi leidma endale naise, keda ma lõputult armastan, kes tahaks minu lapsi sünnitada (thats the tricky part), kes oleks hoolitsev ema, mind ka armastaks … jne. Ja siis räägitakse tingimusteta armastusest, sellist asja ei ole olemas. Alati on tingimused ja viimasel ajal on neid rohkem kui kunagi varem.

No ok, mul on natuke veel aega … aga plaan peab ka ikka ju olema. Ja unistamine on tasuta, ärge seda unustage. Unistage armsad!

Asja juurde siis.

Neljapäeval (18.08.2005) oli mul võimalus osa võtta esmakordselt poissmeeste õhtust. Esimene offspring meie suguvõsast abiellub see nädalavahetus (sülti ja viina) ja me pidime siis suure litakaga mehe teele panema.

Kuna see oli minu esimene taoline üritus, siis ei olnud mu ootused suured. Kindlasti sitaks juua, strippar võib-olla saun ja vennastumine. Aga au contraire, pidu oli meeletu, iga detail oli läbi mõeldud ja nalja oli nabani. Õnneks on tädipojal (edaspidi Arto) hullud, aktiivsed, joogilembelised ja armastavad sõbrad. Kui huvi on siis lühikokkuvõte sellest kuidas viia läbi aasta parim poissmeesteõhtu.

Kogunemine oli Kristiine keskuses, kus mind ootasid ees lõbusad ja juba tuttavad Arto sõbrad, meeletus koguses alkoholi ja 3 liitrine kurgipurk (peategelane). Nurga taha oli pargitud aastast 65 kollane roheliste silmadega ja vändast käima käiv buss. Bussijuht oli u sama vana kui buss ja nad olid vist sugulased (nimetas igaljuhul seda monstrumit on jäsemeks/perekonnaliikmeks)

Sealt liikusime Saku poole, kus Arto oma tulevase abikaasa Kadriga elab. Meie olime juba parajalt sakkis kui Arto villisega (kabrio) linna poole liikus, kus palgatud härra sinimunder ta rajalt maha võttis. Volitust polnud, Artol oli üks maksmata rahatrahv juba ees ja õlu ka hinge all (aga alkomeeter seda ei märganud – midaiganes, mina mõtlesin, et seda masinat saab igatepidi sättida, vastavalt tujule). Umbes 20 min räiget kottimist, otsustati poiss viia ekspertiisi bussi, kuna loomulikult oli pupill kahtlane . Kohale jõudes oli Arto nägu priceless, kahvatu, natuke õnnetu, kuid samal ajal voolas üle näo rõõmusõnum MTV I just got Punk’d.

Kuriteopaigalt kuni loomakliinikusse me vist ainult jõime …. Aaa ja peategelane 3 liitrine hapukurgipurk käis kogu aeg ringi … sakuska loomulikult. Idee oli see kiiresti tühjaks süüa ja Arto pidi terve õhtu sellega ringi käima nii, et hommikuks oleks vähemalt pool vedelikust alles.

Loomakliinikus, tehti Artole 10 tollise lehmasüstlaga vaktsineerimine armumise vastu, nõel ehmatas nii ära et pidime vaesekese kinni siduma. Valu oli kindlasti seda väärt. Kuna ta nii õnnetu oli, sai kotikese kassiküpsist, mis maitses kõigile.

Edasi liikusime TTÜ juurde. Tegime poissmehele viktoriini, kuna ta ju õpib seal koolis viimased 7 aastat, aga oh õnnetust teenis kõva 0 punkti (viin segas). Siis avastasime et joogid on otsas … (hull tempo oli ikka taga meil) liikusime lähima Lukoili poole. Te ei usu, aga seal ootasid meid fännid (4 tk) kuna juba oli mustamäel liikvel kuulujutt, et hetkel Eesti kõige populaarsema saate BUSS tegelased liiguvad Lukoili poole, no jagasime autogramme, teadmisi ja õhusuudlusi oma noortele fännidele.

Järgmine peatus Kadriorg … mängisime jalgpalli (tagusime palliga Artot, põhiliselt näkku, et meid maha jätab) ja kurgipurgi vedelik lendas kõik talle peale (pall aitas), aga pluusi väänates saime olulise osa tagasi. Ahhhhaaa, siis kõige parem osa…. Ma ei saa rääkida tegelikult… no ütleme nii, et bussi toodi makk, kaks patareid ja …. ;)

Poolteist tundi hiljem …mälukas …. ei mäleta ma enam midagi, tean ainult et korjasin kella 4 paiku katkise Arto Hollywoodi trepilt ülesse, kus eskortis meid 2 sinimundrit (ei olnud palgatud) ja andsin ta ilusti Kadrile üle. Katkisest käest ja valutavast peast hoolimata oli Arto õnnelik ja me saatsime ta heale mehele väärikalt ära, mina arvan küll vähemalt. Nüüd oleneb kõik Kadrist juba. Õnne ja lõputut armastust neile mõlemale. Read more!

WTF


Mul on ainult üks õde, ta on mulle alati väga kallis olnud ja ma pean temast lugu, harva kui me näost näkku näeme ja midagi vaffat teeme siis saab alati nalja, nagu näiteks ükskord naersin omal kõhulihase paigast. Aga täna sain teada mida minu kallis õde minust ja minu parimast sõbrast Kenzozt arvab.

Tsitaat:

nele says:
kui me tahame Rokiga (nele kutt) mõni tund kahekesi olla siis te olete ju narkomaanid ja saate kahekesi ka hakkama.


Kuu nali :D:D:D Read more!

Võlg!



Puhkus on läbi. Ausaltöeldes olen juba nädal aega tööl olnud and it feels good.

Nii kiire on olnud et isegi blogida pole jõudnud, Õnneks on mul hea mälu (Nele alias Alsu kapsaaeda) ja ma saan oma puhkusest siin pajatada, sest et isegi minul ei jää ju kõik detailid elu lõpuni meelde.

Viimane blog oli pärast õllesummeri esimest päeva. Minu ajurünnak kuidas väärikalt Kartzi sünnat tähistada pidas vett. Pidu oli vägev ja mees saigi ilusti aasta vanemaks, tarkuse osas jään vastuse võlgu, kui huvi on küsige tema käest. Üldiselt palju ei juhtunud, minul läksid prillid pooleks (hullumaja on olla juua täis ja pime ka veel), lasin vibu nööriga omal peaaegu käe otsast (ära küsi, see on muidu Kenneti pärusmaa, aga shit happens), kennet kaotas mobiili ära, mille me ühe väga ausa ja toreda Eesti keelt kõneleva härrasmehe käest ruudu õlle eest järgmine päev tagasi saime ja kaarel oli niisama aktiivne ja kadus kogu aeg ära. Iga aasta ma ütlen, et üritus oli enamvähem ja ei viitsi vist järgmine aasta minna, kui aus olla ega ma sinna ju muusika pärast ei lähegi. Kuna kõigil on tänapäeval nii kiire a'la naised, töö, naised siis on see ideaalne koht aeg maha võtta ja oma sõpradega mingi jama kokku keerata.

Read more!