F**k Monday again!!!

Mina annan alati endast 100% , tööjuures vahest isegi 200% aga kuidas on lood riigikogus, tahate teada?

Hommikune nõupidamine riigikogus. Arutatakse tuleva nädala plaani.
Peaminister: "Esmaspäeval me nagu alati puhkame puhkepäevadest, teisipäeval hakkame valmistuma tööks, kolmapäeval teeme kõvasti tööd, neljapäev on peaaegu nagu reede, reedel on alati lühike päev - valmistame ennast puhkepäevadeks ette. Küsimusi on?"
Hääl saalis: "Kaua see kolmapäevane jama veel kestab?"


Paneb mõtlema jah .... tahaks ka nii? Read more!

Selline ongi elu!



Tavaline argipäev. (Parental advisory)

Lisan gaasi. Kas jõuan? No peaks ikka jõudma küll. Vahetan kiiresti rida. Fooris hakkab roheline vilkuma. Noh, semud anname nüüd talda. Vahetan veelkord rida. Noh, gaasi, gaasi, mees. Mingitaksojobu venib ekstra aeglaselt. Ei no muidugi. Ja lasebki rohelise käest. Seisan selle piduri taga, trummeldan räpi rütmis roolirattale. Le, Le, Le-gen-daarne, le-le-legendaar-ne. Vahin tuimalt foori. Kohe peaks süttima roheline. Vajutan gaasi. Mida? Ei no see mees magab, konkreetselt. Roheline on juba tükk aega peal. Lõpuks leiab oma käigukangi üles. No on tigu, ma ütlen. Rida ka vahetada ei saa ? kõrval käib ilgelt tihe sebimine. No ja see venib täpselt mu ees. Gaasipedaal on paremalt esimene, mees!!! Mis nüüd? Jälle see meeldetuletus. Kolmas kord juba täna. Eino peab ikka tanklas ära käima. Nõme oleks tühja paagiga seisma tuksuda.

Näe Statikas on siinsamas, peaks mingi snäki ka võtma. Rahustab närve. Nii, lõpuks saab sellest taksost mööda. Äkiline gaasivajutus tõmbab külje ägedalt ette. Ikkagi kolmeliitrine turboga diisel. Sakslaste viimane sõna. Mõnusa mörina saatel jõuan veel taksistile nägusid teha. Nii, kus see diisli kolonka on? Poe esiküljel paistavad ainult bensu omad. Kuradi ahistajad, ma ütlen. Diisel on jälle maja taha topitud. No egas midagi. Vajutan gaasi, et efektselt ümber nurga keerata. No kurat, mida ma näen. Taksojuht, va tropp, on minust ette jõudnud. Sätib raisk juba toruotsa paaki. Jään teisele poole kolonkat seisma ja kostitan teda nihhujaa sjebe pilguga. Vend on sissesõidu keelu märgi alt lõdva randmega läbi veerenud. Või kohes selline pohhuist, vaata aga vaata. Ilm on sitaks tatine, seega istun autos ja heidan sapiseid pilke takso suunas. Tüübil on parem käsi kipsis. Ei tea, kas lõi vastu käigu kangi sodiks. Kuradi tropp. Nonii, hakkab vist lõpetama. Ronin väärika aeglusega autost välja. Taksopede tilgutab viimast. Võid peldikus oma peenikest pigistada. Aitab juba, mees. Saabki oma viimase pisara lõpuks kätte. Raksatan püstoli lõpuni sisse ja vaatan pead vangutades lahkuvat taksojuhti. Nii, nüüd läheb väheke aega.

Paak on üsna tühi, siia mahub oma seitsekend litra sisse. Jalutan ümber auto. Äkki peaks vingemad veljed ostma. Vaatan teise nurga alt. Ei, need on ikka täitsa šefid, las olla. Vaatan jooksvaid numbreid kolonkal. Täpselt nagu kasiinos. Seisan auto taga. Panen tähele, et ümmargune logo pagasiluugil koosneb meie koduvabariigi kolmest rahvusvärvist. Muigan. Korraga lendab nurga tagant välja mingi hõbehall mersu. Tuleb sellise hooga, et hetkeks kardan end murtud sääreluudega kahe auto vahele jäävat. Paar tolli enne mind saab siiski pidurite vilinal seisma. Tõbras. Ma ei vaata tema poole. Paak saab täis. Rahulikult astun ligi. Võtan püstoli pooleldi välja ja ootan kuni viimnegi piisk paagi suhu sulpsab. Tunnetan mersus teatud rahutut nihelemist. Lükkan püstoli selleks ettenähtud kohta. Keeran korgi kinni ja sulgen luugi. Tõmban pool rulli paberit ja nühin põhjalikult oma käsi, just kui ajades iga viimast kui bakteripoju taga. Aeg luubis heidan paberi hooletu kaarega prügi urni ja keeran poe poole minema. Nii aeglaselt, kui vähegi suudan. Äkki kostub kolm nõudlikku signaali. Mine perse, mees! Ta suhtleb minuga signaalitades! Seisatan käed taskus, vaatan tema poole ükskõikse pilguga. See värdjas vehib aktiivselt kätega, annab mõista, et ma autot edasi nihutaks, et ta tankida saaks. Pilk millega teda kostitan muutub seepeale eriti ükskõikseks. Keeran minema. Sell rapsib ja laseb uue signaali valangu. Näitan talle käigu pealt, et varsti tuleb taksojuht ja ta võib tolle kohalt imeda palju süda lustib. Astun minema jättes tõpra punase näoga mulle järele vahtima.

Poes on palju rahvast. Faking tipptund. Bensuostjaid on diislimeestest kordades rohkem. Kurat, diislimeestel võiks oma kass olla. Kolonka on eraldi, siis võiks kassa kah olla. Võtan sappa. Vaatan huviga ringi, et kus siis kipskäsi kah on. Ei näe kusagil. Minust eespool olev tädi hakkab liikluskindlustust tegema. Jee. Nad võiksid siin veel pesumasinaid ka hakata müüma. Siis oleks ikka täielik tase. Sada vihast autojuhti ootamas, kuni müüjaonu mõnele tädikesele Zanussi viimaseid vigureid ette näitab. Sihukest za-nussi tahaks ikka näha küll, raisk, ma ütlen. Arvuti jookseb kinni. Kindlustusega on sitad lood. Nagu ka kõigi sabas seisjatega. Vaikset mõminat on kuulda, kuid muidu on kõik tropid üsna viisaka olemisega. Harjunud kannatama, värdjad voonakesed. Restart, uus andmete sisestamine ja närvilised naeratused võtavad oma aja. Möödub terve aasta. Lõpuks saab tädi oma paberi ja ta lahkub silmad häbist põrandal. Õige kah, kurat. Üks korralik mutt oleks kindlustuse lasknud oma kindlustusmaakleril ära õiendada. No vähemalt ei tellinud ta hot dogi. Selle oleks mõni karmim rekkamees talle küll kannikate vahele susanud.

Nii, minu kord lõpuks ometi! Nimetan tankuri numbri ja annan kaardi. Küsib koodi. Sisestan. Ootan. Müüjaonu palub enteri nuppu vajutada. Perse, nad ise ei oska vajutada või. Vajutan enteri nuppu. Kas midagi veel, küsib. Tellin närvide rahustuseks ühe kõige suurema kuuma võileiva. Pesto või singiga? Türa, mis vahet seal on, peaasi, et kuum ja suur. Singiga. Sellega läheb aega. Teame, pasapeetrid, teame! Astun haigutades ajakirjade leti äärde. Võtan Kroonika. Samal ajal kostub peldikust teate küll, mis hääl ja arvake ära, kes sealt välja astub? Õige! Tundub, et kipskäel on ka miskit muud kipsis. Teistmoodi seda sitamaja maratoni seletada ei oska. Või oli äkki triatlon? Mehike näeb tõesti kuidagi räsitud välja, nagu oleks just Pariisi Dakari rallilt naasnud. Pikalt siiski tema junni seiklustele mõelda ei viitsi ? mulle tehakse ju võileiba. Vana võtab sappa, millest järeldan, et häda pidi ikka põrgulik olema, kui isegi raha ei jõudnud maksta. Meenub tige mersumees. Tuju läheb vaikselt paremaks. Lappan Kroonikat. Väga vähe tisse seekord. Pikk halav lugu luuserist poliitiku magamistoast. Mõttetu leht. Täispask. Haaran Õhtulehe. Nii, kus siin koomiksid on. Ahah. Ernie ja muud saurused. Muigan mõnuga. Kipskäsi on oma diisli- ja pasaarved ära klaarinud ning loivab välja. Saadan teda üleolevalt kaastundliku pilguga. Loen nalju. Kolmanda klassi anekdoodid. Tuju need paremaks ei tee. Suskan lehe tagasi riiulisse. Võtaks Äripäeva. Ei viitsi. Keda see äripask huvitab. Ärimehed! Imege üks, teate küll, misasi.

Kurat, igav on. Kus mu võileib on. Müüja märkab mu uudistavat ilmet. Keerab röstri poole. Vist hakkabki valmis saama. Suur singi sändvitš, hüüab. Teeb otsivat nägu, nagu ei teaks, kes tellis. Tulen, tulen, persevest. Trügin kassa juurde, mutid ja onklid tõmbavad koomale. Sirutan näljase kämbla välja ning kuulen kuidas poekese uks lahti paisatakse ja mingi pühvel hingeldab üle kõigi teiste letti, otse minu selja taha. No nii, Night Rider on saabunud. Viiesajase nutsakas lendab üle mu õla letile. Müüjale möiratakse, et paarkend liitrit diislit, tagasiraha võib püksi pista. Mida üks Jakobson teise mehe püksis küll teeb, mõtlen. Pedede imbumine ühiskonda ületab piirid, raisk. Sell keerab ringi ja marsib korisedes ära. Müüja silmad pilguvad kortsus viiesajasel, nagu närvihaigel neitsil. Ametijuhendis sellist olukorda ei kirjeldata. Nüüd on küll lühis. Põgeneval mersutüübil on jalad nii harkis, et kahtlustan mingit munandite traumat. Nojah. Haaran oma kuuma võileiva. See polegi enam nii kuum. A pohhui, parem ongi. Keeran ringi. Saba mu selja taga on viisakalt kahte leeri lahku löönud. Eest ära, Mooses tuleb. Nokitsen paberit lahti. Vittu, nad on selle hermeetiliselt kinni keevitanud. Kurat, kas ma olen mingi Gagarini nägu või? Rebin hammastega krabisevast paberist tüki, edasi läheb libedamalt. Shutup sandwitch! Head isu, gängster!

Sammun auto poole ja nosin singi saia. Taksojuht on läinud. Adjöö, invaliid. Mersu pervo nõksutab naaberristmikul rohelist oodates. Mölakas. Avan puldist uksed. Vaatan veel kord velgi. Kurat, kusagil oleks nagu vingemaid näinud. Peab vähe meenutama. Istun sisse, käivitan. Türa, mõnus hääl on, midagi pole teha, vee kuus on vee kuus. Mis vitt see siis on? Kojamehe all on mingi paberilipakas. Haukan mehise suutäie ja astun välja. Sikutan paberi välja. Loen: FUCK YOU! ja selle all mobla number. Mine munni mees! Vangutan etteheitvalt pead. Pole ilus, raisk. No ei ole ilus, ma ütlen. Langetan käed ja otsin taevast abi. Mõtlen. Helistan kõneposti ja loen sisse uue tervitussõnumi. Te ei taha seda kuulda. Haukan uue suutäie. Mälun. Siis toksin valmis sõnumi, mille saadan oma uuele fännile. Avan siis peopesa, et sõber tuul saaks paberilipaka minema lennutada. Mälun ja jälgin taevast. Pilved ajavad üksteist taga. Nende liikumises on lapsikut hasarti. Aga pointi ei ole!!!

Telefon heliseb. Seiran tuttavat numbrit. Lasen tükk aega heliseda. Hammustan, mälun, heliseb, hammustan, mälun, heliseb. Lõpuks tirin lõpeb. Tere tulemas postkasti! Minu võit, asshole.

-----------------------
Pole minu kirjutatud, aga no fk nii õige jutt ja ma ei viitsinud ise kirjutada, oleks võibolla mahlakam ja huvitavam olla, aga kiire elutempo juures pole seda aega ju ka üle! Aga autorile, kesiganes sa oled RESPECTA! Read more!

Šhoki turism

!Ekskursioon Patarei vangalsse!

Hei, Hei. Minu endine ülemus on selline tüüp, et kui on mingi sündmus, sünnipäev, kliendiüritus või tavaline läbu, siis võib oodata midagi tavalisest erinevat. Seekord otsustas ta viia meid sünnipäeva puhul Patarei vanglasse. Peax ka vahepeal mainima, et sünnipäev oli tal suve alguses (vabandust rebane, et pool tundi hiljaks jäin).

Sünnipäev algas tema uuest kontorist, kuhu mina ei jõudnud, aga pole oluline sest õhtu tippsündmus oligi vangla külastamine. Pool tundi minu lemmik rajoonis Koplis autoga seiklemist ja kui ma pole veel maininud, et ühesuunalised teed on minu "tugev" külg, siis kasutan selleks juhust siin. Täitsa p***s, üks vale pööre ja jälle otsast peale, hullem kui Saksa kiirteed (Eestis võib nats veel tagurdada kui õigest teeotsast mööda paned ja ei pea muretsema, et mingi Hr. Schmitt sulle oma uhiuue Porchega 3 sotiga tagant sisse väntab, aga eniveis ma ei soovitaks koplis autoga seisma jääda) nipin napin jõudsime kohale, sest endine vangal direktor, kes meid ootas oli peaaegu juba lahkumas. Viuhhh, läks õnneks.

Ausaltöeldes, ega ma midagi suurt sellest ühe * hotellist ei teadnud. Arvasin, et seal pole vange juba ma ei tea kui kaua olnud ja kui ma lõpuks teada sain, et eelmine aasta (2004) lahkus viimane istuja, siis Eesti riiki ausdalt mine ......, loomaaia loomad elavad ka paremates tingimustes, õudne. Loomulikult on seal vägistajaid, mõrtsukaid jne, aga te saaksite aru kui seal ise ära käiksite.

Muidugi oli meil lõbus tuju, kuna ilma kange joogita ma ei soovita sinna kellelgi minna, kuna nii külm oli. Ega me eriti tähele pannud mida mees rääkis, kui oli tõsine koht siis noogutasime nagu noored hülged, lonksasime viskit ja läksime edasi. Kui teil on arvel mõned sajad miljonid ja teil pole sellega midagi peale hakata, siis ostke see koht ära ja tehke sellest mingi kinnisvaraprojekt, kuna vaade mis vangide aknast merele avanes oli tõesti miljoneid väärt. Aga kõik muu oli jõhkramast jõhkram. Soovitan minna, 150 eeku per kärss ja igat senti väärt. Aga kellel on eramajad pange haigla sussid jalga, sealt pidi igasuguseid seeni saama, mis sekundiga elamise ära söövad.

M $ view!
Read more!

Vaikus enne tormi



Mis toimub Eestlased, miks te septembris ei joo? Mina tean. Räägin teilegi. Kade ma ju ei ole.

Legend räägib järgmist. Ühel eesti noormehel nimega Madis tekkis suur huvi hariduse vastu ja mingil imekombel sai ta (hägune info) kuhugi ülikooli sisse. Aga Madis ei arvestanud sellega -haridus maksab ja nagu me kõik oleme mingil elu etapil vaesed üliõpilased olnud, oli kord Madise käes. Ma tean, et kuskilt on vaja ohverdada kui kitsas käes ... aga Madis alkohol, miks alkohol ... kas sul endal ka on õrna aimu mis epideemia sa oled siin Maarjamaal vallandanud.

Vähe sellest, et inimesed käivad nädalavahetusel tuimade ja täiesti kainete nägudega pidudel ringi ja piltilusad naised keelduvad paarileti ääres seistes kokteilidest ja ostavad omale vett ... mis teeb meeste elu eriti keeruliseks. Ärme unustagem kas seda, et viin tugevdab meie organismi ja tapab viiruseid ... inimesed on kõik kodus haiged ja ei saa viinasokke ka teha, kuna kodus pole viina, sest septembris me ju ei joo. Kõik klubid jooksevad miinusesse, sest keegi ei osta alkoholi, mis mõjub eesti õrnale klubimajandusele väga halvasti ...

Ja siis saabub oktoober - viinakuu ... närvid läbi ... ammu oleks juba joonud, aga kõik jälgisid trendi septembriseijoo. Ja kuna 1 oktoober on laupäev siis ma isegi ei taha teada mis Eestis toimuma hakkab. Poed ostetakse alkoholist tühjaks, kõik kummutatakse omale sisse ja siis minnakse ennast linna välja elama (kuna ma olin ju nii tubli ja terve september ei joonud tilkagi), politseil on käed ja jalad tööd täis ja kiirabi annab kinnist tooni. Kõik selle pärast, et Matu sai ülikooli sisse.

Lisainfo: http://www.septembriseijoo.ee/ Read more!

Sõpradega Loomaaias


Top of the morning to you Sir Lion, let's visit the zoo today, ey.

Ma ei tea isegi, kust selline hullumeelne mõte tuli, aga see polegi vist kõige olulisem ja hiljem tuleb see nii või naa välja, aga Mark, Kennet & Kaiu, Kartz & Heldi (edaspidi põrsad*) otsustasid reedel midagi vaffat ette võtta. Nagu meil kombeks on ja ei olnud seegi kord erand, mindi enne meeletut brainstormi Energia tänava kuulsasse supermarketisse nimega „Leeni” shoppama. Küsite, et mida on nii tarkadel, andekatel, elurõõmsatel, energilistel ja ideid pungil olevatel noortel veel poest vaja. Õige! Viina … sitaks viina ja paluks erinevaid sorte viinuskit.
--------------------------------------------------------
TEOORIA NURGAKE:
Nimelt üks õhtu endaga aru pidades mõtlesin välja kõige värskema teooria viinast ja ajurakkudest, mis lükkaks ümber vana samas kurikuulsa teooria, et viin tapab ajurakke ja seega on meile kahjulik. No tegelikult päris ümber ei lükka, kuid lugu järgmine. Teil on kindlasti olnud hetki, kui niiiiii väga tahaks oma peas olevast raamatukogust kiiresti kätte saada vajalikku infot (ema sünnipäev, armukese telefoni nr, oma elukaaslase nimi kell 5 laupäeva hommikul jne). Aga see saadana raamatukogu mutt, kes seal peas vastutab kiiruse eest on ju mõnikord eluaeglane. On mul õigus? Tegelikul päris nii see ei ole. Vaadake meil kõigil on peas miljardeid või isegi rohkem ajurakke (ei Kennet sul ei ole rohkem kui teiste, sinul on täpselt miljard), mõned neist on välk kiired ja mõned jälle siga aeglased. Neid aeglaseid otsustasin kutsuda SAMF* ajurakkudeks. Nüüd minu teooria.

Viin tapab ajurakke küll, selle vastu vist ei saa enam vaielda ja päris meeletus koguses tapab, aga kuna kiired ajurakud on väga vilkad rääkimata targad ja kavalad, ei saa viinakurat neid ju eales kätte ja mis tal muud üle jääb kui õgib SAMF ajurakke, kes ei saa eniveis sittagi aru mis värk on - aegalsed ju. Seega, kui tarbida iga nädalavahetus mõõdukas koguses alkoholi (1 Leopold näkku) peaks lõpuks alles jääma ainult kiired ajurakud ja raamatukogumutt saab varakult pensionile minna. Palju õnne Leida, me kõik armastasime sind!
--------------------------------------------------------
Selleks siis läksimegi Leeni poodi: „Palun 1 liiter SAMF ajurakkude tõrjevahendit ja minu sõpradele ka”. Reedene ajurünnak nagu tavaliselt oli teemal kuhu minna, mida teha, keda teha (ups I got carried away, my bad) . Põrsad tahtsid niisama vaikselt napsu võtta sest Chill on Chill*, meie esialgne plaan oli Panoraam aga kuna meil on nadine demokraatlik valitsus, kus kõigil nii meestel kui ka naistel on võrdselt hääli (whats with that, kus teie võrdne hääl siis on kui takso arve on 200 eeku, siis ei tule piiksugi). Ok, naisliikmed tahtsid viimast korda Code One’i näha (isegi altkäemaks ei aidanud whatta f***k aga noh, pluss punkte on ka ju aegajalt vaja teenida). Proovisime selle ürituse siis rohke viinaga nii meeldivaks juua kui võimalik.

Kui meie aju täisvõimsusel töötas (sai ju rohkelt SAMF tõrjevahendit joodud) hakkasid Kenzo, Mark ja Kartz arukat vestlust maha pidama (ühesõnaga läbisegi jällekord vaidlema). Võiks öelda, et see on meie sõpruse üks nurgakivisid, me oskame sitaks hästi vaielda. Seekord oli teemaks filmindus. Kaarel küsis väga süütu, samas terava avatud küsimuse, miks kahel sellisel filmipedel nagu teie kaks pole DVD kollektsioonis ühtegi väärtfilmi nagu näiteks Scarface, Godfather jne. Pärast pikka raevukat vaidlust, mis ikka on väärtfilm, sest Spiderman on ka ju sitaks hea ja väärt film, viis Kaarel meid korda mööda Energia tänava tuuletunnelisse ja lahendus oli järgmine. Kui ma tahan ikka korralikuks filmifriigiks jääda siis ma kas ma lindistan Kartzi VHS kasseti pealt Scarface’i ümber, tõmban netist (kas netist saab asju tõmmata, no mina sellise illegaalse jamaga igatahes ei tegele, häbi Kaarel) või tellin selle omale www.amazon.com leheküljelt.

Takso oli ees, keegi vist tellis. Loomulikult (tegelikult esimest korda) avastas siis meespõrsas, et tal on korteri võtmed kadunud – meeletu paanika, eriti naiste ja Kenneti poolt. Kui korter oli peaaegu tagurpidi keeratud (liialdus) ja minu auto ka (jälle liialdus, aga minu Blog ja kirjutan mis tahan) avastas Kartz, et tal on konkreetselt teine jope seljas millega tuli (nice one man). Ei tea kas see on nõrk tahk minu SAMF ajuraku ja kiiruse teoorias? Hmmm … ei usu, kuna Karts on lihtsalt vahest flegma (loodan, et ei solvanud sind kallis sõber, kui aga solvasin siis võtan selle flegma maha ja asendan sõnaga juhe :) Kogu kamp taksosse.

Kõik üheskoos: "Härra taksojuht, kas te oleksite nii kena ja viiksite meid loomaaeda!"
Taksojuht: "Aga ma kardan, head kliendid, et sellisel kellaajal on see suletud"
Karts: "Nahhui vii meid Parlamenti juhe!"
Tüdrukud: "Hihihiii, juhe nahhui"

„ZOO” selline silt võiks asendada Parlamendi kirja ukse kohal. Peale selle peaks panema pooltele venekeelt kõnelevatele meeskülalistele juba alguses käerauad ja suukorv ... ooooo või veel parem las nad olla üldse spetsjomm nendele ehitatud 10x10 meetrises puuris, koos oma võlts Cucci riietega miisudega. Küsite miks? Kui tihti olete teie viimasel ajal näinud klubis kaklust. Mina mina mina … Parlamendis ja iga kord, vahest isegi mitu korraga.

Peab tõdema, et turvamehed on seal tasemel. Kui arvesse võtta, et tegemist on loomaaiaga, kus kõik asunikud on ennast lõvideks joonud ja kus valitseb täielik kaos, siis tegutsevad nad ülihelikiirusega ja ohtlik tõbras (tavaliselt nimega Artjom või Dima) eskorditakse väga vaikselt omasuguste juurde Wismarisse. Hommikul ärgates ootab teda big fat bill öömaja eest, korralik peavalu ja karm reaalsus, et ta on täiesti tavaline pärdik.

Mõned seigad veel tõsielusarjast „Parlament” alias „Džunglistaar”.

Kui ma esimest korda sinna läksin (avamispidu oli vist), siis peksid kaks meest kolmandat karkudega, hiljem selgus, et kargud kuulusid ohvrile. Vähe sellest, et tüüp juba enne vigane oli, keerame seda nuga tema haavas ja anname tuld.
No asja positiivne külg oli see, et kargud olid tal kohe nagu varnast või siis põrandalt võtta.

Teine kaklus, mu senine lemmik. Kaks naist läksid keskealise, parajalt paksu samas aga väga jõuka välimusega mehe pärast kaklema, kus abivahenditeks olid õlleklaasid, toolid ja kiskjatele omased küünised. Kuna rahva mass oli meeletu, ei jõudnud Parla-Komando päris õigel ajal kohale ja pärast pidi koristaja tädi Nadja harjaga juuksed kokku pühkima. Minu pärast pole keegi niimoodi kakelnud. Nuuks.

Unustasin veel mainida, et meie pidu möödus väga sujuvalt. Sünnipäev sai peetud, Koit oli tasemel, autogrammi ei saanud (nüüd vist läks rong ära kah!) ja kergelt sinise varjundi sain minagi oma silmale, aga selle hoopis mingi tibi käest kes tantsupõrandal mõtles, et kui ta ise oma küünarnukki hammustada ei suuda, siis pakub seda kõigile teistele ja hoo pealt. Tänks!

Tere hommikust ja head ööd!

* SAMF - Slow Ass MotherFuckers.
* Põrsad - Mina igaljuhul ei tea miks Kaarlit ja Heldit nii kutsutakse, aga Kartz on meespõrsas ja Heldi vist siis emis või naispõrsas, kasutan igaks juhuk alati mitmuses põrsad, soovitan teilgi.
* Chill on Chill - Kenneti väljamõeldud ütlus erinevatele olukordadele kus peab valima kahe laheda asja/ürituse vahel. Kennet: "Mis vahet seal on, Chill on Chill"

Read more!

Vastu tuult ... vastu seina


Tere blog! Sa oled kuidagi viimasel ajal vaikne olnud, kas sa ise ka tead, et 2 monologues don´t give a dialogue... aga vahet pole räägin sulle ikka oma murest, isegi kui sind ei huvita. Mitte, et sul poleks mingit sõnaõigust siin ... aga lihtsalt tuli kirjutamise isu.

Vaata mina ei saa aru, räägitakse, et pole kõige arukam kaks korda sama reha otsa astuda ja ma saan sellest täiesti hästi aru, aga miks selliseid lolle ütlusi kirja panna ja rahvalt rahavale vahetada, kui nii või naa on alati reha muru sees peidus, saad aru. No raske on sulle seletada blog, kuna sina saada aru ainult bittidest ja battidest. Aga räigelt valus on rehaga otsa ette saada, eriti kolmandat korda järjest ja samasse kohta.

Vahest mulle tundub, et mida rohkem sa vastu tuult seisad ja mida rohkem seinu maha jooksed, seda tugevam oled ja seda osavamalt sa uutele seinadele lähened. Kui näed seina või on tuul hirmus kõva siis peab alati olema inimene sinu kõrval kelle käest küsida nõu, noh sellesmõttes, et kust poolt tuul puhub ja mis materjalist sein on.

Kui see jutt jäi segaseks siis ... ole õnnelik!

Till next taim bloog. Laaav Read more!

Ilu ?


"Ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni välja"

Vahepeal tundus nagu oleks see minu karmidel rööbastel sõitev rong nimega "Elumoto". No vähemalt umbes nii eluaastast kui ma sündisin kuni tänapäevani. Igal pool räägitakse, et inner beauty and shit. Aga mina ju olen maailma targem ja tean täpselt kuidas asjad tegelikult käivad. No päris nii lihtne see ka ei ole, aga vist tasub kraapida veits sügavamale koore alla enne kui sööma hakkad.

Mõtlete nüüd: NOU SHIT SHERLOCK ... 23 years old and dumb as a m******r.

Jälle targem 02.09.2005
Read more!

Sadamasse ära

Minu esimene pulm, no tegelt vist teine aga ma olin 5a kui tädi pulmas olin, seega mida ei mäleta pole olnud. Karm oli see, et poissmeeste õhtul koos Arto sõpradega napsu võttes, teadsin juba ette milline pohmakas mul pühapäeval on.

Pulmas oli ka kaks kauget külalist Itaaliast. Maarja ja Miki (Michele). Nii hea oli neid jälle näha. Kuna ma varem pulmas pole käinud, siis ei teadnudki milline konveier õnnepalee on, ausalt öeldes jäi mulle üsna tavaline mulje sellest. Üks paar sisse 15 min, välja ja jälle uued sisse ja nii terve päev .

Peale seda kui noorpaar oli abielutehasest väljunud ja ära rõngastatud, tuiskasime Tohisoo Mõisa poole sülti sööma ja viina jooma.

Pidu oli täpselt selline nagu ma vanaisa juttudest mäletasin. 7 ametit, mängud, tädidega valssi ja kui vanakesed lahkusid toodi boombox välja ja noored jõid ennast erinevatel juhtudel kas jumalateks, nähtamatuks või surematuks.

Tegelikult oli söök väga hea, viinast ei tulnud puudu ja kõik võtsid oma ameteid väga tõsiselt. Kõige vapramad läksid magama kella 7 paiku hommikul ja mõned, kelle nime ma ei hakka siin nimetama, kukkusid ära kuskil 11 ajal. Miki, respect ma arvasin, et kukud varem ära, aga olid üsna vapper ja kõik kes arvavad, et ma ta meelega täis jootsin, siis oli see pigem vastupidi ja ka minu kaine mõistus rippus juuksekarva küljes. Lause: Mark come and see, I created a monster … ei kõla kaunimalt kui Itaalia aktsendiga kõneleva noormehe suust LOL. Täna on mul 37,5 palavik hääl on ära, aga vähemalt olen elus.

2 vaprat -------------›
Read more!

Bachelor party


Kuna meie suguvõsas on pulm tulemas, siis pani see mind mõtlema. Ega mina ju ka ei pääse. Eesmärk siin elus on ju ikkagi olla õnnelik, minu kogemuste järgi on see üksinda võimatu, seega pean kunagi leidma endale naise, keda ma lõputult armastan, kes tahaks minu lapsi sünnitada (thats the tricky part), kes oleks hoolitsev ema, mind ka armastaks … jne. Ja siis räägitakse tingimusteta armastusest, sellist asja ei ole olemas. Alati on tingimused ja viimasel ajal on neid rohkem kui kunagi varem.

No ok, mul on natuke veel aega … aga plaan peab ka ikka ju olema. Ja unistamine on tasuta, ärge seda unustage. Unistage armsad!

Asja juurde siis.

Neljapäeval (18.08.2005) oli mul võimalus osa võtta esmakordselt poissmeeste õhtust. Esimene offspring meie suguvõsast abiellub see nädalavahetus (sülti ja viina) ja me pidime siis suure litakaga mehe teele panema.

Kuna see oli minu esimene taoline üritus, siis ei olnud mu ootused suured. Kindlasti sitaks juua, strippar võib-olla saun ja vennastumine. Aga au contraire, pidu oli meeletu, iga detail oli läbi mõeldud ja nalja oli nabani. Õnneks on tädipojal (edaspidi Arto) hullud, aktiivsed, joogilembelised ja armastavad sõbrad. Kui huvi on siis lühikokkuvõte sellest kuidas viia läbi aasta parim poissmeesteõhtu.

Kogunemine oli Kristiine keskuses, kus mind ootasid ees lõbusad ja juba tuttavad Arto sõbrad, meeletus koguses alkoholi ja 3 liitrine kurgipurk (peategelane). Nurga taha oli pargitud aastast 65 kollane roheliste silmadega ja vändast käima käiv buss. Bussijuht oli u sama vana kui buss ja nad olid vist sugulased (nimetas igaljuhul seda monstrumit on jäsemeks/perekonnaliikmeks)

Sealt liikusime Saku poole, kus Arto oma tulevase abikaasa Kadriga elab. Meie olime juba parajalt sakkis kui Arto villisega (kabrio) linna poole liikus, kus palgatud härra sinimunder ta rajalt maha võttis. Volitust polnud, Artol oli üks maksmata rahatrahv juba ees ja õlu ka hinge all (aga alkomeeter seda ei märganud – midaiganes, mina mõtlesin, et seda masinat saab igatepidi sättida, vastavalt tujule). Umbes 20 min räiget kottimist, otsustati poiss viia ekspertiisi bussi, kuna loomulikult oli pupill kahtlane . Kohale jõudes oli Arto nägu priceless, kahvatu, natuke õnnetu, kuid samal ajal voolas üle näo rõõmusõnum MTV I just got Punk’d.

Kuriteopaigalt kuni loomakliinikusse me vist ainult jõime …. Aaa ja peategelane 3 liitrine hapukurgipurk käis kogu aeg ringi … sakuska loomulikult. Idee oli see kiiresti tühjaks süüa ja Arto pidi terve õhtu sellega ringi käima nii, et hommikuks oleks vähemalt pool vedelikust alles.

Loomakliinikus, tehti Artole 10 tollise lehmasüstlaga vaktsineerimine armumise vastu, nõel ehmatas nii ära et pidime vaesekese kinni siduma. Valu oli kindlasti seda väärt. Kuna ta nii õnnetu oli, sai kotikese kassiküpsist, mis maitses kõigile.

Edasi liikusime TTÜ juurde. Tegime poissmehele viktoriini, kuna ta ju õpib seal koolis viimased 7 aastat, aga oh õnnetust teenis kõva 0 punkti (viin segas). Siis avastasime et joogid on otsas … (hull tempo oli ikka taga meil) liikusime lähima Lukoili poole. Te ei usu, aga seal ootasid meid fännid (4 tk) kuna juba oli mustamäel liikvel kuulujutt, et hetkel Eesti kõige populaarsema saate BUSS tegelased liiguvad Lukoili poole, no jagasime autogramme, teadmisi ja õhusuudlusi oma noortele fännidele.

Järgmine peatus Kadriorg … mängisime jalgpalli (tagusime palliga Artot, põhiliselt näkku, et meid maha jätab) ja kurgipurgi vedelik lendas kõik talle peale (pall aitas), aga pluusi väänates saime olulise osa tagasi. Ahhhhaaa, siis kõige parem osa…. Ma ei saa rääkida tegelikult… no ütleme nii, et bussi toodi makk, kaks patareid ja …. ;)

Poolteist tundi hiljem …mälukas …. ei mäleta ma enam midagi, tean ainult et korjasin kella 4 paiku katkise Arto Hollywoodi trepilt ülesse, kus eskortis meid 2 sinimundrit (ei olnud palgatud) ja andsin ta ilusti Kadrile üle. Katkisest käest ja valutavast peast hoolimata oli Arto õnnelik ja me saatsime ta heale mehele väärikalt ära, mina arvan küll vähemalt. Nüüd oleneb kõik Kadrist juba. Õnne ja lõputut armastust neile mõlemale. Read more!

WTF


Mul on ainult üks õde, ta on mulle alati väga kallis olnud ja ma pean temast lugu, harva kui me näost näkku näeme ja midagi vaffat teeme siis saab alati nalja, nagu näiteks ükskord naersin omal kõhulihase paigast. Aga täna sain teada mida minu kallis õde minust ja minu parimast sõbrast Kenzozt arvab.

Tsitaat:

nele says:
kui me tahame Rokiga (nele kutt) mõni tund kahekesi olla siis te olete ju narkomaanid ja saate kahekesi ka hakkama.


Kuu nali :D:D:D Read more!

Võlg!



Puhkus on läbi. Ausaltöeldes olen juba nädal aega tööl olnud and it feels good.

Nii kiire on olnud et isegi blogida pole jõudnud, Õnneks on mul hea mälu (Nele alias Alsu kapsaaeda) ja ma saan oma puhkusest siin pajatada, sest et isegi minul ei jää ju kõik detailid elu lõpuni meelde.

Viimane blog oli pärast õllesummeri esimest päeva. Minu ajurünnak kuidas väärikalt Kartzi sünnat tähistada pidas vett. Pidu oli vägev ja mees saigi ilusti aasta vanemaks, tarkuse osas jään vastuse võlgu, kui huvi on küsige tema käest. Üldiselt palju ei juhtunud, minul läksid prillid pooleks (hullumaja on olla juua täis ja pime ka veel), lasin vibu nööriga omal peaaegu käe otsast (ära küsi, see on muidu Kenneti pärusmaa, aga shit happens), kennet kaotas mobiili ära, mille me ühe väga ausa ja toreda Eesti keelt kõneleva härrasmehe käest ruudu õlle eest järgmine päev tagasi saime ja kaarel oli niisama aktiivne ja kadus kogu aeg ära. Iga aasta ma ütlen, et üritus oli enamvähem ja ei viitsi vist järgmine aasta minna, kui aus olla ega ma sinna ju muusika pärast ei lähegi. Kuna kõigil on tänapäeval nii kiire a'la naised, töö, naised siis on see ideaalne koht aeg maha võtta ja oma sõpradega mingi jama kokku keerata.

Read more!

Väike Peeter :(


No nii,

Esimene õllesummeri päev on seljataga. Ma ei tea kuidas see küll juhtus, aga kui kohale jõudseime, avastasin, et olen autoga. Teate küll mis see tähendab. Ilmselgelt seda (kes ise ei taibanud juba), et väike Peeter on vee peal ja kaks tema inetut alkohoolikust vanemat venda võivad täiega õlut ja muid alkohoolseid jooke juua.
Tegelikult ma läksingi sinna rohkem kaema, et mis värk on ja kas tasub üldse homme, ülehomme, üleülehomme ja pühapäeval tagasi minna.
Midagi põnevat ei juhtunudki, et tasuks siia kirjutada. Smilersi saatel sai rockitud, natukene Inest kuulatud ja ... muud nagu ei mäletagi. Aga sellel kõigel on ka varjatud põhjus, kuna Kartzil on homme aeg üks aasta vanemaks saada ja paneme põhirõhu siis sinna, nii et täna oli vaja tagasi hoida.

Homme siis juba lugusi, kuidas Kenzo midagi ära lõhkus või kuhugi kukkus, kuidas Kartz aktiivne oli (alati kuskilt katki, sinine või verine) või väikepeeter ... no minuga ei juhtu tavaliselt selliseid asju lihtsalt.

Head ööd!

------------------------

Nädala ideefix by Paves: 1+1 ei ole alati 2

Mul hakkab esmaspäevast puhkus (ihan jees amarillo) aga oleks vaja täna sõbra sünnipäeva tähistada (täna neljapäev). Probleem selles, et kui homme töö (reede) - siis ei saa ju nii nagu tahaks, või sõber vääriks. Aga kui ma võtaksin reede vabaks (1 päev) siis oleks ju hoopis teine tera. Täna pidu, homme pidu, laup pidu ja esmaspäeval tööle (1 päev). Teisipäevast siis juba kolm nädalat puhkust. Ja kõik on õnnelikud.

God damnit i'm smart! Read more!

„Kõiges on süüdi Mary Jane”



Tere Blog,

Anna andeks, et ma sind nädalavahetusel kribamas ei käinud. Tõesti kiire oli. Nii meeletus kogustes sai kaloreid sisse joodud, et läksid mul meelest. Tegelikult sa meeldid mulle ja selleks pühendangi ühe tunni oma kallist tööajast, et sind täiendada oma mõtete, tegude ja siivutute lugudega Kenzost ja tema naistest.

Ma tean, et lubasin neljapäevast üritust mille kirjutamist reedel alustasin laupäeval edasi kirjutada, kuid läks ju meelest. Mis seal salata, ega arvuti taha nv eriti ei satu, sa Blog peaksid võibolla ise ka tihedamini väljas käima ... just a thought.

Mul on aga hoopis uuemad ja huvitavamad sündmused olnud vahepeal. Nv'e (nädalavahetus, et sa edaspidi segadusse ei satuks) peasündmus oli Kenneti kalli tädi Marika sünnipäev. Ausalt öeldes tuli see üritus mulle üllatusena, kuna reedel töölt koju sõites olin juba koomas, aga siis helistas mulle Kenzo ja palus mind ... õigemini tiris mind oma tädi sünnipäevale. Kuna talle oli see kohustuslik ja ta arvas, et sureb nende penskaritega seal üksi ära siis mis seal ikka that's what friend are for. Meie jõudsime sinna kell 23:00 ülejäänud tiksusid seal juba kella 7'st. Kas mainisin, et pidu algas EMI hotellis ... back to the 80's style ... jee baby jeee. Kui see pidu oleks 100 m jooks siis ülejäänud võistlejad olid juba duši all kui meie soojendus dressi Kennetiga maha hakkasime võtma. Pole hullu, meie tugev külg ongi sprint. Pool tundi hiljem istusime n.ö juba koos teiste sünnipäeva külalistega „saunas”. Kell 00:00 olid taksod ees ja meid viidi loomaaeda nimega Veenus. Erinevalt eelmisest peost (sinu kapsaaeda Toivo), olime me tõesti VIPid and that felt good.

Ma lihtsalt pean rääkima seda. Kennet on meil selline fenomenaalne mees, kes läheb peale super hästi 40 something naistele. Polnud see kordki erand. Ma natuke kartsin, et talle tehakse liiga, kuna kõik tädi sõbrannad näppisid ja väntsutasid teda aga he took it like a man, mina hoidsin eemale, kuna eelistan ... eee … nooremat viskit, või nii (aga härra politseinik, mitte nooremat kui 18, ausalt). Eluga pääsesime igaljuhul mõlemad, aga nalja sai palju. Kennetlie lausa meeldis nii väga, et lubas meile klubi kaardid sebida. Respect….aiiiiit.

Suurema osa laupäevast shoppasime Kennetiga koos … hetero see küll ei olnud … aga peaasi et nalja saab ja seda sai. Siis läksime Kenneti aeda kus veetsime kolmekesi (Mina, Kenzo ja Mary Jane) lahedalt aega. Mary Jane oli kuidagi eriti jutukas, nagu alati, go figure.

Hiljem suundusime mina ja Mary J mu õele külla. Tal oli ikka veel palavik (39), ta oli totally broke, täiesti üksi ja mina ta kõige parem vend olin viimane õlekõrs. Peale mitut siidrit, kaks aastat vana idamaist maiustust, karbi küpsiste ja mõne avakaado võileiva oli 5 päeva mitte midagi söönud väike õde kulinaarses koomas. Samal ajal panin mina kogu aeg nirki ja Nele rääkis/sõimas mind prantsuse keeles. Suitsu kulus ka üsna palju :)

Minu esimene raamat on „Kõiges on süüdi Mary Jane”






Nele seal pole kindlasti midagi süüa, ausalt! Read more!

T.G.I.F


Tere!

Astusin oma kuldsest reeglist üle ja käisin nädala sees väljas pidu panemas (Hollywood baby). Ma olen täpselt pool tundi magada proovinud ja tulin taksoga tööle, kuna ei viitsinud akendelt jääd maha kraapida, purjus ma igatahes hommikul ei olnud.
Üldiselt sobisin ma 100% hollywoodi konteksti, kuna juuksuril tuli eile inspiratsioon peale ja tegi minust UK poissmehe. Kas keegi on kunagi aru saanud juuksuri lause põhimõttest: „kas ma võtan nii palju” – midaiganes.

Kerime nüüd natuke tagasi. Miks ma sinna peole läksin. Rainer (edaspidi Rainer) ütles, et tal on kaks V.I.P pääset holly. Ma tahtsin ennast tähtsana tunda ja ütlesin davai. Rainer pidi kell 22:00 Toivoga (nimi ei ole muudetud) klubi ees kokku saama ja meile vip piletid orgunnima. Toivo (god i love this name) oli selleks ajaks juba nii täis, et oli klubist välja visatud. Ok, pilet maksis 60 krooni vip my ass. Rainer (edaspidi koer) ei osanud asjast midagi arvata. Kas ma mainisin, et vipid said kell 22:00 sisse, meie kell 23:00.

Aaaargh…! Kas keegi palun võiks mu läpaka klahvidele öelda, et ÄRGE jookske ringi ja seiske paigal god damnit!!!

Ma tahaks tänase blogi lõpuni kirjutada (alustasin kell 9 am), aga õde segab kogu aeg msn’is. Vaadake, ta on täitsa haige ja minu kui venna kohustus, ka soov on tema meel rõõmsamaks teha ja palavikku alla tirida.

Hops, hops, hops hüppas väike A klahvike teisele poole nurka, istus korraks maha ja kutsus siis kõik sõbrad kaasa (Nele, this is the shit, silmad teevad hulle trikke)

Ei jaksa, kirjutan homme edasi, nii väss …. Täna on reede, arvatavasti peab kuhugi välja minema, people to do, things to see, Pärnu on üsna ahvatlev.

The end ;) Read more!

Nuclear power.


Me happy :)

Tööpäev hakkab lõppema ja ma kargan siin ringi nagu plutooniumil töötav energiajänes. Minu palveid on kuulda võetud. Te ei usu kui kurb ja jõuetu ma olen kui õues päike ei paista ja suvel on 14 kraadi sooja/külma. Muide kui mu esimest blogi lugesite siis lubasin ilmataadiga midagi hirmsat teha, kui ta ennast kohe kokku ei korja ja meest võttis aru pähe.
See on kindel, et energiat saan päikesest, uskumatu. Kontori aknast avaneb super vaade rohelusele, pilvedele ja paar tööstushoonet ka mis käib Tallinna, eriti Lasnamäe panoraamiga kokku. Aga täna saab rullitama minna, ja Hernest juhin ma rullimeetritega küll. Isegi Kennet lubas täna rattaga sõitma tulla. Ega rohkem polnudki midagi öelda, tahtsin teiega jagada oma rõõmu ja tehke sporti. Read more!

Dreamcatcher.


Top of the morning to you,

Mul on midagi viga, tõsiselt. Viimased kolm ööd olen näinud nii imelikke ja hirmuäratavalt reaalseid unenägusid, et kui täna ka nii juhtub siis laheeeee.
Kõik algas esmaspäeval, kui hõbeniit suust väljas teleka ette magama jäin (voodi tegin ikka ära). Üldiselt on minu uned rõõmsameelsed, fantaasiarikkad ja seiklusi täis. Kuid seekord mitte. Nägin unes, et olin vangis (oma kuritegu ei mäleta). Aga väga hirmus oli ja ausalt öeldes ei saanud ma üldse aru, et und näen, võibolla oli see ka üks põhjuseid miks ärkasin hommikul voodi asemel maast, külm higi otsaees, lina ümber kõri ja kummalgi padjal polnud enam padjapüüri ümber.
See selleks. Ma istusin üksikkongis… ja see haises, ma siiamaani tunnen seda vahest, kui autoga koplikandis ringi sõidan…see oli lihtsalt räige. Mul oli kongis kaks poppi asja, minu isiklik wc pott ja madrats (ma kahtlustan, et sealt see hais tuligi). Wc pott oli iseenesest mõistetavalt mõnitamine, kuna süüa ja juua ei antud, vähemalt selle 2 kuu jooksul, mis mina seal istusin. Ma ei tea kui paljud inimesed unenägusid näevad ja paljud teist neid mäletavad, kuid vahest võib unenägu tunduda üsna pikk. Ma ei hakka siin pikemalt lobisema, kuidas ma rottidega sõbraks sain, nende keele ära õppisin ja muid vahvaid asju juhtus veel, kuid unenägu lõppes hästi. Just siis kui ma pidin ülesse ärkama ja tööle minema ilmus kuskilt välja ingel, kes lõhnas nagu piibeleht ja ta viis mu sealt minema, palju kaunimasse kohta (muide ma jäin tööle hiljaks, räigelt…lihtsalt et selle ingliga aega veeta selles imelises kohas, kuhu ta mind viis) Read more!

Just a regular wednesday.




Tere,

Ma haisen siin kontoris oma laua taga (täiesti üksi) ja solgutan mõtteid. Mul on limiteeritud hulk variante. Esimene mis hetkel tundub kõige arukam on siit minema minna ja otsida ülesse teised (kesiganes minuga koos töötavad), teine variant istuda kuskil rahulikus kohas maha süüdata üks sigar ja iseendaga üks meeldiv jutuajamine maha pajatada. Ja viimane oleks kõik poolikud tööd käsile võtta ja need ära teha, aga selleks oleks mul 2 nädalat vaja. Ma saaksin sellest meeletu rahulolutunde ja töökohast isegi kopsaka preemia, kuid kahjuks räägib aeg minu vastu.

Aga samas on mul jõuludest saadik lauasahtlis 2 m pikkune nöörijupp, võiksin ju lihtsalt kellegi ülesse puua ... ära karda, kui minu blogi loed siis sa ju järelikult tunnen mind ja mina armastan sind liiga palju, et sulle liiga teha. Pidasin silmas ilmataati, olen juba mõnda aega füüsilist valu talle tahtnud tekitada, sest shure hell tema ju minule seda teeb. Ja see et ta jaanipäeval s**a meile ei keeranud, tähendas kahte asja, kas ta unustas, või hakkas varem jooma kui meie ja ei olnud selleks võimeline. Aga kuna ma olen hea inimene siis ma anna talle veel ÜHE võimaluse ja fakt, et ma ei leia oma lauasahtli võtit ülesse mees, ei ole sellega mingit pistmist.

Kell on praegu 14:43 ja ikka ei ole kedagi kontoris. Ma tahaks täna minna rullitama, kuid loe viimast tulpa, arvan et jääb ära. Kuidas veel saab sellise kliimaga aeroobset trenni teha? Aaaa kas ma mainisin, et energiat saan ma päikesest... nii et igasugune trenn jääb ära. Pirukad ja telekas, it's a date ;)

Confession: Mu õde vihkab mind, ausalt. Ta pole mind kunagi vihanud, ainult üks kord, kui ma talle plätuga näkku viskasin (selle veneomaga..noh pruun selline kaalub u 420 g). Ta oli selle siis ära ka teeninud, aga ma ei saa siin öelda miks.
Aga nüüd, kui vennana olen täielik läbikukkuja. Lubasin temaga reisile minna... aga ei lähe, lähen hoopis ühe teise naisega... kõik vennad siin eestis (mitte teie mu kallid mustanahalised, need kellel on õed). Kui teil on valida kas minna reisile õega või naisega siis olete kuses :)

Anna andeks minu suur väike täiesti katkine õde (musi) Read more!