This is why I'm hot

Esmaspäev, 2 oktoober ... kell on 13:30 ... seisan ema kõrval lennujaamas, käes pudel odavat vahuveini ... peale surub ebameeldiv ärevustunne mis seguneb märkamatult nädalavahetuse üliraske pohmaka-värinaga. Mõte uitab järjepidevalt valesti pargitud auto peale ... mind ei hirmuta rahatrahv ... ma ei taha jala tööle tagasi minna. Peagi tiksub inimesi juurde. Kõik on nii elevil ja jutustavad läbisegi. Astun paar sammu eemale ja jälgin kõrvalt, kardan laupäevase migreeni järelainet.

Hernes ja tema sõber (kohalik lennujaamatöötaja) hoiavad käes silti ... welcome home bastards!

Minu õde küll bastard ei ole! Tumepruun, pisut nälginud ja õnnelik on hoopis ... võibolla bastard ongi selline, ma ei oska inglise keelt pean järgi vaatama. Õde on mul tubli, kolm kuud kuskil kiriimsilmade maal ringi reisida ... bffff ... mul hakkas Hispaanias 10 päevaga juba koduigatsus ... Pean tunnistama, et päris hea puhkus oli ka minul ... vanemast õest siis, just kiddin ... oih ... ma ju ei ... no hablo ingles!

Sama ei saa öelda ema ja herne kohta ... mõtlesin vahepeal, et viin mõlemad rehabiliteerima! Gimme two ... four ... as many antinele pill as you got .... and right now!

Lennuk maandus ... kaks tuttavat nägu tuli väravast läbi ... kalli-pallid ja hurraa ... bauhhh ... odav vahuvein võttis värina kätest ja ärevustunne vaibus ... võttes kaasa pohma-värina.

Shes bääääk! Tõi kingi ka, vennale nagu rusikas makku või oli see hoopis näkku ... makku ei ole nii valus! Tere tulemast koju!

Posted in: on 04 oktoober, 2006 at at 9:09 AM