Vitamiinid on väga olulised ~ This is why I'm hot

Vitamiinid on väga olulised

Nädalavahetuse avalöök oli Paide tänaval. Kuna kassid läksid seekord linnapeale litutama otsustasid hiired ... mina, Kartz ja Kenzo teha meeste õhtu. Peamine otsustaja viimase osas olin siiski mina, millega tekitasin erinevatel osapooltel meelehärmi ... vabandust!

Natukene hiirtest. Me ei ole nõudlikud närilised, piisab kui on mõõdukas koguses alkoholi ja loomulikult natuke juustu ;) Aga on üks asi mis on n.ö must have meie puhul ... internet. Miks? Porno ... ei. Meile meeldib vaielda ... ooooooohhh kuidas meile meeldib vaielda ja kui ei oleks vaidluste lahendamiseks googlit käeulatuses siis läheksime ilmselt üksteisele kallale ja kindlasti ei taha keegi meist koguda kuulsust teisipäeval eetris olevas Krimi saates nagu seda teevad ... Igor Raudnerusikas, Dima Nugaselga ja Vasja Kahvelpähe. Mõned teemad mis vajasid seekord lahtiarutamist: X-Games, Evulutsioon ja DNA ... lihtne eks :)

Ma ei teagi mis kell see oli, aga me käisime Kartziga päris ehtsa spinninguga Äripäeva parkimismajas kalal. Tagasi tulime ühe poroloonist hiirega (jah me oleme kannibalid) mis naiste jutu järgi ei kõlvanud isegi süüa (nad tulid linnast tagasi)! Oleks pidanud näriliste käsiraamatu kaasa võtma ... kust meie teadsime, et harilik hallporoloonhiir ei kõlba kuhugi! Kuskil kella kahe paiku öösel kaotasime Kenneti ... aga igas sõjas on vapraid langejaid ... ok, kaotasime ta Kaiule ... poiss läks koju magama. Meie lahing kestis Kartziga kella poole seitsmeni hommikul UNO kaartide seltsis. Siis otsustasin mina langeda.

7:00 hommikul
Mark: Tere kallis! Sina mõtlesid, et tulen õhtul aga mina tulin juba hommikul :)
Anni: Head aega kallis!

See ei ole nii nagu mõtled, ta ei olnud pahane. Sain isegi musi. Ta läks lihtsalt tööle ... laupäevane müügikoosolek. Mina aga varisesin voodisse ... zzzzzzzzz.

Laupäeva hommik ja päev möödus muffigi tehes ja puhates, sest õhtul pidin olema tip-top vormis (magama ei tohi jääda), et minna vaatama viimast korda Rahvusooper Estonias etendavat Georges Bizet Carmen'it kus minu Anni on viimased 3 aastat tantsinud. Ju ma siis ei puhanud piisavalt, sest koos tulega saalis kustusin ka mina ... koralikult nokkisin ... aga siis tuli Anni lavale ja ärkasin võluväel ülesse (minu kõrval istus Anni isa, kes mind küünarnukiga ribidesse müksas). Kohe kui Anni lavalt ära läks avastasin põrandalt jälle paar viljatera :) ma vajasin kohvi ... suurtes kogustes. Paremal pool istuv Mall oli minuga nõus. Vaheaeg. Tundsin juba kohvi lõhna, aga puhvetist avastasime talongiaega meenutava järjekorra.

Mark: Mall, pane tähele, kui on meie kord osta vilgutatakse tulesid ... pane tähele.
Mall: Ja jah, ja siis põletame oma suu ära ... üritades kohvi ühe lonksuga alla neelata.

Mul oli peaegu õigus, sest vilgutamise asemel oli muusika ja ma ei liialda, kui kaks inimest enne meid seda kuulsime, teist korda ... Oh for fuck’s sake mõtlesin ja võtsin klaasi coca-cola't ... seal on ju ka mingil määral kofeiini. Mall võttis lapsele šhokolaadi. Coca-Cola aitas ... aga mitte selles olev kofeiin ... häda nr 1 tuli ja see ei lubanud magama jääda ... minu võit.

Pühapäeval olin ikka väsinud, raske nädalavahetus. Räägitakse, et vitamiinid aitavad ja on ka eluks üldse väga olulised, eriti C ... tõin endale Selverist vitamiine.

(Anni Vasakult kolmas püsti seisev)