Une uku ~ This is why I'm hot

Une uku

Minu jaoks on ülioluline, et töö iseloom mida ma viis päeva nädalas teen, lubaks aeg ajalt kontorist välja. Näiteks poiste tööd kontrollida, kliente külastada, kliendilõunad või TKVPM (tähtis kohtumine väljaspool maja). Üks põhjus on kindlasti see, et kontorirotile iseloomulik saba taha ei kasvaks ja närilisele omased hambad suhu ei tekiks ja liigutamine, räägitakse pidi üldse kasulik olema, eriti kui seda teeb sinu eest auto :) Seega olen omale pannud eesmärgiks vähemalt ühe päeva nädalas kontorist eemal viibida. Täna näiteks käisin väga tähtsal kohtumisel Rakveres. Rakvere on ilus linn, kahtlemata ... kas ma viitsin sinna sõita ... kindlasti mitte. Mööda peterburi maanteed sõitmine on sama huvitav nagu tuima näoga tund aega jutti valge seina vahtimine ja katsu sa vaid magama jääda. Viimase näite puhul on worst case senario, et ilastad läpaka klaviatuuri täis või satub ülemus peale. Autoga sõites võivad tagajärjed olla raskemad. Ma proovin alati kõike mis pähe tuleb, teen akna lahti, vilistan, paffin sigarillot ja isegi laulda olen proovinud ... ikka ei oska ... aga uni ei kao kuhugi. Ühesõnaga kui teate selle vastu rohtu siis ... abiks oleks (kohvi ma ei joo)!

Kliendikohtumine oli edukas, aga tagasi oli vaja ka saada. Juba enne autosse istumist oli unekas ... see ei tõotanud head ... mis siis saab kui ma auto käima veel panen ... nurrub nagu kass ... prrrrr, prrrrrr ... maga Mark, maga ... pane pea minu käpa peale, nurrrrr?

Sõidan raskustega Rakverest välja ja oh seda üllatust, hakkab jälle pihta ... nagu uimane tsirkuse koer sõida mööda nööri! Sellega tulebki meelde üks varasem lugu. Kui ma 3 aastat tagasi, Gallaheri ajal n.ö esimest korda komandeeringu vormis Rakveres käisin, siis väsitasin ennast nii ära, et tagasiteel ei saanud enam absoluudselt silmi lahti hoida ... parkisin auto teeäärde, kell oli u 16:30 ja mõtlesin väikse uinaku teha. Olete kuulnud küll, et 30 minutit und aitab. Ärkasin 21:00 kellegi kõne peale ülesse ... tubli poiss!

Järgmise korrani!