Eat this
Kui homme hommikul oleks kõik autod maamuna pealt kadunud, välja arvatud minu hõbenool ja Anni kahurikuul (ema, Nele, Kenzo ja Kartzi ... ühesõnaga minu sugulaste ja sõprade autod võiks ikka ka alles jääda), siis ma sõidaksin tööle 4 minutit. Kui homme nii ei juhtu ja ma stardin kell 8:00, läheb sama tee läbimiseks aega umbes 38 - 45 minutit. You do the math!
Tööle ja tagasi sõitmine on päris hull ja närvesööv tegevus ... autod risti-rästi, signaalid ... näpud lendavad, mõned munevad, teised tõmblevad ... ajab närvi küll. Ma olin ise ka paras liiklushuligaan ja mul on Kenneti mõlema käe 5 küünt eelmise auto armatuurlaua sees seda kinnitamaks, kuid olen vaikselt maha rahunenud. Näiteks nüüd annan endale mõista, et kui ma naisterahvale liikluses väga pikka ja mõnitavat move bitch, get out the way, get out the way bitch, get out the way stiilis signaali lasen ... sest ta on aegalsem või mitte nii vilunud sõitja kui mina :) siis on see peaegu sama hea, kui ma tõukaksin selle sama naise Stockmannis seljatagant pikali, sest ta jäi mulle jalgu. Olen õppinud oma paremat jalga ja viha liikluses kontrollima ... mida ma tõmblen ... sittagi ei muutu ja kiiremini tegelikult kohale ei jõua :)
.
Minu lemmik koht on Ülemiste ristmik, mida pean kahjuks ületama iga kord kui ma tööle lähen või sealt tulen. Lemmik sellepärast, et rekkajuhid Ülo ja Peep venivad külmalt viimase autona punasega üle ja jäävad siis ülbelt keset ristmikku seisma. Mõne tsükliga ei saagi ühtegi autot üle ... parimal juhul 2 autot ... valitseb kaos. Nüüd on sõiduauto juhtidel ka juba savi ja teevad sama.
.
Eile, kui oli minu kord vasakut pööret teha, tuli viimasel hetkel mingi nagla pohhui nägu peas punase tulega üle ja pani minu jaoks ristmiku konkreetselt kinni. Sõitsin talle väga lähedale, et mitte öelda salongi ... ja vaatasin talle pisut kurja kuid pigem nõutu näoga otsa. Ja mis mees selle peale tegi ... näitas Minule ... umbes 5 sekundit järjest keskmist sõrme.
.
Ma tundsin kuidas viha koos oma parima sõbra adrenaliiniga keha igast rakust ja ilmakaarest valguse kiirusega ühte kohta kokku jookseb, tõmbub siis täpiks ja kohe-kohe on Ülemiste ristmiku kohal näha tuumaseent. Aga ma ei plahvatanud ... vaatasin väikest õnnetut jobu, tema peenikest kätt veel peenemate näppudega ja seda haledat rusikasuuruste roosteaukkudega kaunistatud liiklusvahendit, mida tema kindlasti uhkusega autoks kutsub ja ma taipasin. Elu on teda piisavalt mõnitanud. Ma lükkasin päikseprillid eest, vaatsin talle silma, naeratasin ... pistsin mõlemad käed sügavale taskusse, laskusin korraks tema vaimsele tasemele ja tõmbasin sealt välja kaks jämedat ja karvast ... eat this, you skinny ass cheap mother****r ... fakki!
Midagi on siin igatahes väga valesti ...
Posted in:
on
18 aprill, 2007
at
at
11:55 AM
Tutorial komen in English dan Tutorial komen in Indonesia