I come in peace! ~ This is why I'm hot

I come in peace!

Ma olen post-it friik, mul on kõik kohad neid täis. Miks? Kuna mul on väga hea mälu, aga lühike ... siis kirjutan kõik oma tööülesanded post-iti peale (sest märkmikusse enam ei mahu) ja siis kleebin selle vastavale päevale (seina peale). Kusjuures asi toimib! Teen task'i ära ja siis lendab leheke tehtud tööde sahtlisse e. prükkarisse .... kuigi ma olen tähele pannud, et tööülesanne on nagu hydra, lööd yhe pea maha tuleb 2 sekundiga asemele. Oluline on veel see, et reedel üritan esmaspäeva ka tühjaks teha ... niigi on see esmaspäev tüütu, olgu siis vähemalt pingevabam. See reede oli varajane kliendiüritus, mis tähendab, et esmaspäeval ootab mind ees kollaste imelehekeste armee koos pantvangidega!

Üritus: R-Kioski tähtmüüja valimine. Arvutan ... 210 kioskit, igas kioskis on 3 vahetust ja see teeb kokku .... mmmmm ... umbes 630 naist + kontor :) Enne pidu otsustasime Raekoja platsi välikohvikus paar julgustavat klaasi teha ... ikkagi 630 naist. Ilm oli super, meeleolu rõõmus ja õlpa maksis kõigest 60 eeku :) ... mida sa hing vee oskad tahta ... õige, odavamat õlpat!

Järsku hakkas ilge sagin. Meie mõnusa ja hubase istumise lõpetas väga äkki üks natuke näost verine, väge täis ja eluohtliku promilliga sõber teiselt poolt lahte. Ta otsustas millegipärast venelastega nokkida ja lennutas lõpuks oma täis õlleklaasi nende suunas. Noortel meestel oli märkimisväärne reaktsioonikiirus, sest keegi neist õluga pihta ei saanud … ise ka imestasid, naersid selle peale ja kostitasid teda vastu paari imekiire žestiga. Millegipärast ei jõudnud talle see … kui hoiatus … kohale. Ajas ennast kärmelt maast lahti, oli näha veidike segadust mehe silmis … a’la kust need järsku tulid ja seadis sammud meie juurde: "missä on mun olut!!!" Olime kõik dress to Impress stiilis riides ja vägilane oli nüüd juba oluliselt rohkem verine ja väga vihane … meie ei tahtnud temaga üldse pikemalt jutustada ... aga kuna mees ikka väga ilusti ja tungivalt palus, tutvustas mu kolleeg talle Hr. Vihisevat Puustvälitooli, mille peale ... suurest tänust muidugi … mees hoo pealt paar meetrit eemale kukkudes maad suudles … erinevates maades erinevad tavad. Nagu filmis … nii veits aegluubis, venitas ta ennast jällegi püsti, seekord juba oluliselt raskemalt … sest olgem ausad, seda tooli värki ei oodanud isegi mina, veel vähem tema … hull pauk. Maandumiskohas ootas teda kamp noori, välimuse järgi sellised 18 – 24 aastased uudistama tulnud vene kaagid (ebaõnn ma ütlen). Somm ikka vihaselt ja rusikatega vehkides … "missä on mun saadanan olut" Tublid noored olid meie kalli turistiga sõbralikud. Ilmselt oli tegu ka tummadega, sest ta sai mitmeid viipekeelseid soovitusi, tema kahjuks kõik näkku. Siis ei saanud mees enam vapsee aru mis planeedi peal ta on, gravitatioon oli igatahes ülitugev … lihtsamaks ei teinud vaese mehe jaoks ka asjaolu, et kuskilt ilmusid välja sinised mehikesed ... mitte väga sõbralikud … panid ta oma valgusefektidega sõidukisse ja võtsid kaasa ... teadusliku uurimustöö tarbeks loomulikult, sest sellist idiooti pole ma veel enne näinud :)

Nüüd läksime R-Kioski peole … tuli välja, et kohale tuli siiski ainult 200 müüjat ja enamus neist võiksid olla minule vanaema eest. Aga selle kompenseeris super söök ja ojana voolav õlu. Soovi korral võis ka tantsu vihtuda ansambel Kala saatmisel … not my cup of tea ja kokku olime seal ainult pool tundi ja läksime edasi minu juurde, kus ootas meid ees veel 4 töökaaslast ... naised. Anni kutsus chikid külla … lõpetasime kell 3 B&C!

Hommikul oli tervis tipp-topp ja meil oli plaanis minna vaatama Anni isa uut maatükki. 50 km Tallinast mööda pärnu mnt välja. Fotokas muidugi kaasa. Ma pole tükk aega nii palju loodust näinud. Liblikad, sisalikud, sitikad, konnad, seksivad lepatriinud, mesilased, metskitsed, hobused ja mingi suur lind, kes oli kahjuks objektiivist kiirem … Anni teadis kes ta oli, aga magab hetkel ja ma ei taha sellise tühise asja pärast teda segada. Selline kure moodi … pikkade jalgadega.