This is why I'm hot

Oi ... oi ... silêncio … silêncio, nüüd räägin mina! Väike lühikokkuvõte mitte nii traditsionaalsest Jaanipäevast.

Jaanipäev. Üllatus, üllatus ... nädal aega enne Võidupüha saame igast asendist ja kanalist ilmadeadet, mis ka see aasta oli umbes sama usutav ja vettpidav kui mustlase muinasjutt. Suurest õelusest loodan, et Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi poistel on tulemuspalk. Aga kuna ilm oli konstantselt soe ja lubatud 95% tõenäolisusega vihm jäi meil tulemata, siis ok … go cash it in. Better luck next year ... yes luck!

No ei ole seda ... jeee ... Jaanipäev tuleb ... joome viina, teeme lõket, grillime liha ja sõidame täis peaga ringi ... vaimustust. Aga läheks suvepealinna jooma ... jeee ... oli küll. Seltskonna probleemi lahendas sujuvalt Nele ... sügav kummardus sinule ja su sõpradele. Väga haige kamp igatahes :) ... and that in a very good way. Majutuse koha pealt hoiti meid üsna pimedas. Ainult, et võtke magamisriided kaasa. Aga kus? Lakas, küünis, laudas, autos, majas, korteris, õues, põrandal, voodis ... kellega ... no clue. Ootused ei olnud kõrged, aga kohapeal selgus ... et tegemist oli rannast 3 minuti kaugusel, 3 magamistoa, kamina ja verandaga väga popi korteriga. Beat that!

I peatükk: I love Steffani, Steffani is the best, Steffani loves me!

Selgus, et kui kõht on väga-väga tühi, siis see tegelt ka mõjutab nägemist ... boonusena hakkavad veel näpu otsad sügelema ja jalad toimivad nagu 1 aastasel lapsel, kellel on täiskasvanud mehe keha. Siiski otsustati enne korter üle vaadata ... not good ... mul oli elunälg ja silmanägemine juba ainult 15%. Valu leevendas 3 minutiga 3 õlut, mis viis mao Ph enam vähem talutavale tasemele. Kas äkki ikka saab süüa? Olime arvestanud sellega, et Steffani Pizza’s me istekohta ei saa. Tellisime siis kaasa ... ooteaeg 25 minutit ... great ... hakkasid valutama ka varbad ... näljast, saate aru ... varbad. Rääkisin lühilausetega. Kui pizzad tulid, otsustati minna hoopis randa sööma ... not fucking good ... bad, very fucking bad ......nüüd oli juba surmanälg! Ma ei mäleta kuidas me randa saime. Keha lülitas kõik peale jalgade välja. Pärnu rand on täis kõhuga ikka väga ilus, täis kõhuga on kõik väga ilus :)

II peatükk: Flamenco whit a Twist

Vaikselt hiilis päike mere taha peitu ja võttis sooja suveõhtu endaga kaasa ... see oli märk, et tuleb rannast lahkuda ... või siis see, et Nele ütles: „Lähme ära ... külm on!“ .. eather way ... läksime me oma pessa tagasi. Selleks, et edasi toimuvast täit ülevaadet anda, peaksin jälle mõned lüngad täitma, aga ei tahaks siin väga valetada. Mida ma aga kindlasti mäletan, oli Anni flamenco kontsert ja Twister. Mäletan ka seda, et kui reedel saabusime, ütles korteri eest vastutav ja meie host Allan, et palun olge koridoris tasa ... naabrid ju, aga kell 1 öösel plaksutas ja õhutas kaasa, kui vastu puu põrandat graatsiliselt kuid megavaljult kingadega trampiv Anni tantsis ... ma saaks hoobilt mikroinsuldi kui minu ülevalt naaber kell 1 öösel nii teeks. Ma paneks ilmselt hommikul ta auto ka põlema ... kättemaksuks või nii!

Pärast seda Twister ... kõik lugesid ühe rea reeglitest ja siis mängisime. Ma ei ole nii palju urvis perseid ühe ruutmeetri peal eales näinud. Aga oli vähemalt sama naljakas kui filmides. Pärast seda oli ilmselgelt näha laastava alkoholi töövilju ... kõigil oli toss väljas ja õhtu jätkus põrandal pikali vedeledes, lugusi-lugudest rääkides, hüsteeriliselt naerdes ja Anni (teine Anni ... Nele sõbranna Anni) Barbie-roosat-i-Podiga ühendatud raadiot kuulates. Ilma selleta oleks mina pidanud laulma. Again ... not good!

III peatükk: 2 pimedat ja 3 juhtkoera

Hommik. Mul on see viimasena magama, esimesena üles haigus. Käisin hommikul 3 korda jalgu trampides WC’s ... Markus natuke nohises ja Nele tõmbas teki lihtsalt üle pea. Proovisin veel paar korda ja siis hakkasid õnneks kõik liigutama. Jälle kõht tühi. Lehe kohvik ... kaasa pakkisime kõik eilsest üle jäänud veinid. Peale kosutavat hommikusööki läksime randa. Kaasa pakitud veinid said sekundiga otsa ja niipea lahkuda polnud meil plaanis. Pakkusin välja minna uute järgi ja Markus oli nõus kaasa tulema. Selles ideaalses plaanis oli ainult üks nõrk koht, kuna me mõlemad viskasime oma läätsed minema siis arvatavasti ei oleks me omal jõul rannast kaugemale jõudnud. Abistava käe pakkusid 2 Annit ja Ansu. Asusime veiniretkele.

IV Peatükk: 59 ja alla

Meil oli 3 tingimust. Tahtsime head veini, palju ja mitte väga kaugelt. Läksime meie korteri alla ... kohalik supermarket. Mis veinid meil siin siis on, küsis Anni ... viskas kiire pilgu hinndadele ja vastas ise ... 59 krooni ja alla selle. Tagurdasime vaikselt poest välja. Anni ostis ühe Gin’i (poole liitrise ... daaaaa) kaasa, sest Ansu kurtis, et hakkab kaineks saama. Kohe poe kõrvale oli pargitud meie auto ja imekombel oli meil kaasas võti ja kaine autojuht.. Kes siis sõitis? Mina loomulikult ... parajalt purjus ja piisavalt pime. Markus juhatas teed J Tegelikult siiski minu Anni. Port Artur’ist saime juba kõik vajaliku. Saak oli päris hea ja tagasi randa jõudes oli teine seldskond juba söögi järgi läinud. Whatta life!

V Peatükk: Pealinnast - pealinna

Ega needki veinid kaua vastu pidanud. Kahjuks pidime selle ilusa linna nüüd maha jätma ja pealinna tagasi kimama. Nele käskis mul millegipärast magada ... terve tee! Ma ei saanud. Pidu aga polnud veel kaugeltki läbi. Jätame vahele paar piinliku vaheinsidenti, nagu striptiis Nele maja ees auto katusel ja purjus Mark kaubanduskeskuses ja jätkame Anni korteris.

VI Peatükk: The Office Dancer

Täiendasime söögi ja joogi varusid ... Nele juurest haarasime kaasa vesipiibu. Oih ... läks täitsa meelest. Enam vähem täitsa algusest peale tegi Nele Anni (no ta ei ole nagu päris Nele oma-oma, aga teistmoodi on siin neid raske eristada) mingid väga hüsteeriliselt naljakat tantsu. Kõige haigem oli asja juures see, et iga kord oli naljakas. Ma ei oska seda sõnadesse panna, aga see oli umbes nii The Office Dance aga naljakam! Nelel oli Aafrika tants, selle kohta youtube’s videot ei olnud. Ma otsisin.

VII Peatükk: Allmost home

Nagu kõik toredad peod sai ka see lõpuks läbi. Kell oli juba päris palju ja Mark üsna räbal. Oli aeg koju minna. Kes sõitis? Mina loomulikult. Ok, Anni ... aga mina sõitsin Pärnusse. Nägin juba meie maja ja seda kuidas Unemati aknast lehvitab ... selle unise idülli purustas Nele kõne. Mõtlesin, et ta soovib mulle lihtsalt ilusti head ööd ... aga tuli välja, et Timo unustas kõik oma kodinad k.a koduvõtmed meie autosse .... mother***** ... u-turn! Ok, Timo no harm done :) Võtke rahulikult siis!

.

Posted in: on 25 juuni, 2007 at at 9:30 PM