This is why I'm hot

Olen üsna kindel, et ilma hullema skeemita ei saa me endale biloogilisi vanemaid valida, sama kehtib ka õdede ja vendadega ... we’re stuck with them ... whether we like it or not! Võttes arvesse viimast on äärmisel kurb vaadata kui õde ja vend ... õed ... vennad ... või õed vennad omavahel läbi ei saa. Sõpradega on lihtsam. Kui enam ei suju, võime neid vahetada ja õnneks saab purjus peaga võetud naisest alati lahutada ... aga õega seob meid elu lõpuni veri ... mis räägitakse, on paksem kui vesi. Minul on vedanud, sest liialdamata on N parim õde in ze whole wide wörld ja ma mõtlesin välja ka põhjuse, miks me nii hästi läbi saame ... ausalt, sul hakkab meid vaadates paha, kadedusest loomulikult! Aga see on raske töö vili ;) ... kohe räägin!

Iga lapse unistus, kes jagab tuba oma venna või õega, on saada oma tuba. Umbes 10 aastat tagasi arvasin, et mind raudselt karistatakse eelnevas elus tehtud paha teo eest. Vangla! Sünnist kuni vanuseni ~17 elasin õega ühes toas. Fucking hell, i tell you ... the agony. Oli hetki, kui ma tahtsin teda ära kägistada ... ellu äratada, siis uuesti ära kägistada ja nii 10x. Ilmselt oli see vastastikune. Kõige hullem oli murdeiga ja kui jagad tuba vanema õega, on see piinarikas periood kaks korda.

Tuba koristas see, kelle segaminitoa valulävi oli väiksem ... ehk siis üldiselt mina. Õhtul suri igavusse see, kes sekundiga magama ei jäänud ehk peamiselt õde. Nädalavahetusel hommikuti arvutiga mängida ei saanud, sest klaviatuuri klõbin häiris pahura okasroosikese und, mis võis kesta kella kolmeni päeval ... vabalt. Privaatsus ... forget about it. Aga see oli karm kadalipp, mille vilju naudime elu lõpuni. Koos nutsime (siis kui päris pisikesed olime, ausalt), naersime ja kaklesime ... kellega siis veel :) Selle kaklemisega oli nii, et enamus ajast sai teine tühja koha pealt. Koolis sitt päev, tuled koju ... näe õde ... whaaabääm, kohe sai. Vanemad õiendasid, läksid oma tuppa ... oh, õde ... babahhh, jälle sai. Pruudiga tüli ... tuled koju, kellega mölisesid ... ikka õega. Poksikott luges alati toas ajakirja ... ja peksis vastu ka, et ei olnud igav või nii! (kaklus käis verbaalselt muidugi)

Nüüd kui me kongi enam jagama ei pea, saame superhästi läbi. Shure ... on hetki, kus kägistamise teema päevakorda tuleb, aga see on sellepärast, et teame täpselt ... kus teineteise nupud asuvad.

See 17 aastat oli nagu kohtu poolt määratud „abielu“ ... kuhu sa ikka lähed ... 10 aastaselt ei paki asju kokku .... fuckit, enough is enough ... ei torma eelmise ja parema õe juurde, nagu seda näiteks suhtes teha saaks (olen kuulnud, et mõned teevad ... mina eelistaks ikka uue õe juurde minemist). Sul pole võimalust alla anda, vaid pead lahendama kõik probleemid ja elama üle kõik mõõnad. Kui sa oled seda 17 aastat teinud, siis ma tõesti tahaks näha probleemi ... millele nüüd enam lahendust ei leia ... maad on raskelt, vere ja higiga kätte võideldud ja kõik jamad läbi näritud . Loomulikult pole pilt nii must-valge ... kui õde on ikka täielik b***h, siis pole midagi teha ... räägin, mul lihtsalt vedas!

Kuna elasin õega ühes toas, pidin obviously õppima temaga arvestama. Lastel, kellel on oma tuba ... anarhia, täielik ... kuradi väiksed kaagid, teevad mis tahavad ja keeravad ukse ka veel lukku ... nuusutavad liimi kindlasti ja teab mis veel ... nali. Aga point lihtne. Selle asemel, et oled harjunud tegema seda mida tahad ja kuna tahad, arvestad nüüd teistega ... või vähenmalt selle teisega, kellega nüüd elu/tuba jagad. Kuigi noored vanemad, kui lapsed on juba vanuses 10 ja edasi ... parem oleks, kui on erinevad toad, sest vaadake meid Nelega ... me ikka pärsi normaalsed ei ole ka :)

Luv ya too sis ;)
.

Posted in: Poisiklutt pajatab on 23 november, 2007 at at 5:00 PM