This is why I'm hot

Mark: "Annikallis, kas meil kodus süüa on?"
Anni: "On ... arva mida?"
Mark: " ... mmm veriwörst äkki?!"
Anni: "mhmm ... ja mitte vähe"

Kusjuures see ei olnud selline "öäkk enam ei taha" iroonia. Ma sööks veel vabalt nädal aega verivorsti. Ausalt, mulle väga maitseb verivorst ja ma olen see aasta tõeliselt vähe jõulusööke söönud. Nii et anna vaan mennä Mark!

Pikad pühad algasid minu juures. Anni pidi reedel Tartus esinema ja ma ei tea kus Heldi oli, aga Kartz oli ka vaba mees ... reedest sai laupäev, laupäeval käisime Mansoni kontsertil ja laupäevast sai pühapäev ... rohkem ei jaksanud lihtsalt ... naised ka helistasid kogu aeg!

Nädal tagasi selgus ju, et eelmine omanik oli ostnud ühte akvaariumisse liiga palju liike kalu. Väga tore, oleme kõik juba ilusti sõpradeks saanud, isegi telekat koos vaadanud ... asju arutanud ... ja nüüd pidin mina olema see nõme mees, kes teeb karmi valiku ja otsustab, kes välja kolib. Ükspäev tulin siis töölt koju, ei hakanud isegi riideid vahetama, sest olin otsustanud millised 5 kala ... pood juba ootas neid. Võtsin kogu kivi-taime-jama välja, et endal elu kergemaks teha.

60 minutit hiljem ... särk, püksid ja sokid läbimärjad, veerand akvaariumi veest on köögi põrandal ja ise pisut närvis, et mitte öelda eluvihane ... kilekotis ... tadaaaa 2 kala. Päris kärmed vennad ... elu eest ujusid, sõna otseses mõttes. Persse, panin panni pliidile, natuke õli peale ja viimased kolm kala hüppasid ise kotti. Viisin ilusti poodi, kus nad omale uue omaniku leiavad ja ostsin 3 õigest liigist väiksemat asemele. Nüüd ei ole enam nii palju kaklust. Nõme oli lihtsalt vaadata, kuidas nad üksteist peksid kogu aeg (närisid).

Ükspäev käisime Tiia juures piparkooke tegemas. Miks mitte kodus. Esiteks, on see jama selle jahuga ... kui mina piparkooke teen on jahu mööda kööki laiali, natuke ka koridoris ja akende peal. Teiseks, teeb Tiia ise piparkoogitaigna ja see on oluliselt maitsvam kui poe oma. Naised küpsetasid ja meie Anetega kaunistasime ... või siis Anete ja Anni kaunistasid, mina sodisin sinise glasuuriga sinna vahele kus juba oli tehtud.

Anni: Anete, anna natuke piparkooke ... peoga.
Anete: Palun!
Anni: Ära neid väga kõrbenud piparkooke anna, neid ei ole mõtet kaunistada!
Anete: On ikka, siis tuleb lihtsalt seda rohkem panna (näitab glasuuri kotti) !

Mis sest, et mustad jõulud olid ... ilusad sellegipoolest. Mulle tõesti meeldivad jõulusöögid ... verivorst, seened, kõrvits, sinep, mädarõigas, liha ... mmmmm! Paar aastat on mul olnud täpselt 24 dets nohu ja sellest tulenevalt nina kinni ... naiss .... siis ei ole vahet kas sööd särisevat ahjupraadi või kugistad mannaputru alla ... maitse on sama, või noh ... maitset ei ole. Ja kuna mu ema on super kokk, siis ajab ikka väga närvi kui nii juhtub. See aasta oli kõikk tipp topp.

Tuli välja, et Tiia andis meile piparkoogi tainast koju kaasa. Kuna mind jahu juurde ei lasta, tuli Nele Annile appi. Ma ei saanud isegi kaunistada. Mis värk on!?

Posted in: Klõps-klõps, Poisiklutt pajatab on 27 detsember, 2007 at at 8:15 PM