Schengen ja sitaks lund ~ This is why I'm hot

Schengen ja sitaks lund

... ehk 8 Eesti meest Norras (Hemsedal 2008). Ausalt ei oska öelda, miks ma eelnevad aastad selle sama seltskonnaga ei ole mägedes käinud, aga selge on see, et nüüd olen alati käpp. Ilmselt järgnevad aastad nii lihtsalt ei pääse, et kannana raha üle ja suusaboxiga X3 sõidab reisi hommikul maja ette, kaks meest astuvad autost välja ja varustus + muu nodi laadib ennast ise peale. Mina istusin lihtsalt autosse ja kellegi karvane käsi ulatab Gin Long dringi: "joo sõber joo!" .Esimene tagasilöök ... neiu Tallinki kassas:

Neiu: "Teil on suusaboks"
Mario: "Minul?" Mario vaatab üles, katsub oma pead. "Eiiiii, kus ... naeratab. Tegelt on meil neid lausa kaks, tagumine auto on ka meiega"
Neiu: "Siis peate te maksma 2500 krooni juurde"

Ma nägin oma silmadega, kuidas Mario nahast välja puges, aga neiu oli kindel, et peame 2500 kr juurde maksma ja me ei saanud isegi aru, kas see on üks ots või edasi tagasi. Mario pani Visa vinguma, sest põhiline oli ikkagi laevale saada ja tundus, et see neiu ei mõistnud nalja.

Minnes möllas merel torm. Kuna ma ei ole eriline merekaru, võtsin paar vajalikku tabletti, jõin mõned väga kanged kokteilid, sõin ära kausi krevette ja läksin magama. Hommikul selgus Marioga jutu käigus, et Norra mökkis pole rätikuid ja voodipesu. Hmmm?! Tirisime koristajaneiu käru omale kajutisse ja probleem lahendatud. See ei ole vargus, see on Shengen!

Sõit kestis kokku 13h. Vaene autojuht Tauri. Me olime Tajaoga terve tee üsna joogised ja te teate küll kui saamatud ja tüütud võivad kaks 5a poissi tagaistmel olla. Ihihiii ja ahahhaa. Tauri õnneks mängisime 2/3 sõidust "rahulikult" ühte täringumängu, millel ei olnud nime. Me panime sellele mängule ise nime, aga see ei kannata kriitikat.

Schengen'i kunn Mark: ... rätikuid kõigile!

Mario: "noh nahad, hakkame juba liikuma!"

Trikimees, eat your f***ing heart out!

Kus need neetud kuued on?

13h hiljem ... Kohal!

Hõmmikul omlett ja poole miljoni$'ne vaade. Miks ainult poole, sest esimesel päeval varjas vaadet udu. Ma teen sügava kummarduse meie Kokale Tajole. Omeleti tegi küll Janno ja oli kogu aeg abiks, kuid enamuse ajast vaaritas köögis ikkagi Tajo.

Esimesel päeval kibelesime kuidagi eriti vara mäele. Mario tegi ettepaneku puudrit otsima minna (paks puutumata lumi), mis oli ilmselge viga. Me eksisime kuhugi metsa ära ja tulime umbes 1h sealt välja ... olin jumala läbi ja täiesti higine. Puhkus ei ole see, kui sa pead mõlemad jalad laua küljes kinni 4m lume sees sumpama ... kui sa laua ära võtad, oled automaatselt 6m lumes! Tegelt oli see kõik väga naljakas.

Õhtul pidulik sööma, väike jooma ja mõned trikid. Olgu öeldud, et kõik õhtusöögid algasid pitsi ja kõnega!

Hommikusöök

Mario Saunast!

Üks söögi ja teine alkoholi tšekk, ei julgegi öelda kumb on kumb :)

Kõõõneee, kõõõneee!

Järgmisel hommikul ei olnud enam nii naljakas, sest kõik lihased olid öösel koostöölepingu ühepoolselt lõpetanud. Kui me oleks esimesel päeval ilusti mööda mäge sõitnud, mitte lumeinimese kombel metsas mütanud, siis oleks mõni lihas kindlalt veel toiminud, kuid ei ... eestlased, eestlased! Tegelt oli kõige raskem osa riietumine, mäel oli valu võluväel kadunud.

Õhtul täringumäng: TEGU ... teo pildid all :)

Lumeinglid

Leppisime kokku, et kui ilm on päikesepaisteline, võtame kogu digivarustuse mäele kaasa, ronime kõrgeimasse tippu ja teeme natuke mäel laua trikke ka. Varustus kaks fotokat ja kaks kaamerat!

Kokkuvõte: 10 päeva seda sama "jama" ja nalja ... 6 päeva mäel, kõigil jäid luud-kondid terveks. Tänu meie kokkadele sõime iga päev nagu kuninga kassid, lumi oli kogu aeg üle pea ja esimest korda sain sõita väsimiseni puutumata lumel. Seltskond oli tore ja planeerimine veatu. Järgmise aastani siis!

Hannes, Tauri, Tajo, Ando, Mario, Janno ja last, but not least Mark Booogi, booogi 1400 m