This is why I'm hot

Olin paar nädalat tagasi kodus haige. Esimene päev on fine ... nagu puhkus ... ainult kodust välja ei saa (tohi) minna. Teine päev on ka nagu puhkus .... väga igav puhkus, kuid siiski puhkus, aga hakkab vaikselt häirima see, et välja ei tohi minna. Kolmas päev on pigem juba nagu karistus, mõistus hakkab igavusest ära minema ja kodus passimine muutub talumatuks. Telekat ei taha kolmandal päeval absoluutselt enam vaadata ja raamatut lugeda ei saa, sest silmad ei fokusseeri tähti ära.

Ma ei saa Sushist aru, kuidas tema hulluks ei lähe ... on ju päevad läbi üksinda kodus kui meie tööl käime. Kalad hoiavad ka suht omaette ja ei kaasa Sushit mängudesse. Eks ta paneb ikka segast ka. Nüüd nägin mis ta kodus teeb kui meid ei ole. Lõbustab ennast kõige kummalisemate asjadega. Neljandal päeval mängisime juba samu mänge.

1 pilt: "vihma jälg" - Veetilgad peeglil, taustaks taevas.
2 pilt: "cool" Kaarli käsi (suitsetamine kahjustab tervist).

Nädal aega kodus passida ei ole tegelikult üldse lihtne. Kuna ma enam lihtsalt ei suutnud, otsustasin oma vaimset tervist simas pidades reedel Kaarliga Murastesse sõita. Meeletult ilus koht. Kaarel niitis muru, Heldi toimetas omi asju ja mina chillisin niisama ehk vaatasin kuidas pererahvas tööd teeb (arst ei lubanud mul eriti rapsida). See oli muigugi kõva, et Kaarel vaese mehe piljardi ehk korona kuurist üles leidis ... see sisustas meil praktiliselt terve õhtu. Viimati mängisin seda ilmselt 10 -15 aastat tagasi.

Õhtul läksime valju tümaka peale simmani otsima, kuid sattusime hoopis täiesti võõra inimese soolaleiva peole. Tuli välja, et neil oli bänd ja puha, kuid pulk läks katki ja ei saanud enam edasi mängida. Kaarel küsis, et kas trummipulk ... aga selgus, et võimul on ka mingi pulk sees ja see läks katki. Väga sõbralik peremees oli ... arvestades, et meie ässitamise ... anna gaasi, gaasi, veel gaaasi ... peale läks ta mootorrattal midagi nässu ja mitu liitrit rohelist vedelikku jooksis garaaši põrandale. Meile pakuti süüa ja juua, Kaarel rääkis mingi suure mehega juttu, aga mul hakkas vaikselt igav ... kuna tegemist oli rahvakeeli n.ö „karvastega“ ... ei leidnud ma seltskonnaga ühist keelt. Jõin seal siis viina, minding my own business ... kui järsku suur mees habemega üle laua karmi häälega lajatas: „TÜRA, kes see ümiseb?“ Kõik vaatasid minu otsa, ma kunagi tavaliselt ei ümise, kuid seekord oli erand. Oli aeg vaikselt minema hakata :)

Anni leidis Terrassilt mega suure ämbliku. Mina vähemalt Eestis ei ole nii suurt ämblikku varem näinud. Ajasin teda siis tunde aias taga ja üritasin pildistada. Selle tagaajamise käigus leidsin veel igasugu satikaid. Emal oli õigus, peaks hakkama neid kuidagi määrama ka ... muidu ongi piltide nimed, sarvik, triibu ja ämbu. Varsti lähen puhkama. Nädal aega kavatsen sõpradega niisama jaurata ja teise nädala veedame Anniga Eestis ringi rännates.

Posted in: Klõps-klõps, Poisiklutt pajatab on 23 juuli, 2008 at at 9:35 AM