Kõigil oli savi

Reedel läks tööl jälle pikemalt ja koju jõudes olin liiga väsinud, et midagi asjalikku ette võtta ... pealegi saatsi EMT mulle sõnumi: "jää koju" no hea küll siis. Tegelik põhjus siiski laupäeva hommikul toimuv müügikoosolek ja nõue seal inimlik välja näha. Üritasin telekat vaadata, aga kustusin oma väärastanud unemaailma lihtsalt ära!

Ei teagi nüüd, kuidas koosolek täpselt lõppes, sest Liinal oli kella 4'jaks sünna puhul meile KUMU'sse savi voolimis tunni broneerinud ja ma pidin ennast ära küsima ... jõudsin täpselt oma ettekande ära teha. Ooot, tegelt ma ise ju ajasin seda KUMU asja ... Liina algne plaan oli Viru varieteed vaatama minna ... ma ei mõista seda varietee võlu. Aga kõigile meeldis savi mökerdamise variant ka. Pean tõdema, et pole tükk aega midagi nii lahedat oma kätega teinud ... 2 klassis vist viimati. Voolisin Annile tassi ... ei tea kas mul tuleb pahandusi nüüd ka ... Donatella saadab homme kohtukutse või võtab tööle. Arusaamatu aga on see, et kätte saame kõik oma käkerdised 2 nädala pärast ... võimas :) Edasi läksime sünnipäevalapse juurde grillima ja hiljem tegime poistega Tallinna klubidele tiiru peale , Aljoošat ei näinud ... üle pika aja polnud ruumi puudust ... igale külastajale oli u 20 ruutmeetrit pinda.

Pühapäeval vaatasin filme ja näppisin natuke Photoshopi ... vaata ise. Kas on küsimusi ... väga hea!
.

Read more!

Põhjus

Esimesed mälestused venelaste peenetest kommetest saavad alguse minu jaoks juba aastast 1987. Ma olin siis umbes 5 aastane ja ainuke Eestlane oma tänaval, nagu valge kutt Bronx’is. Kogu aeg oli mingi jama. Parimad ”sõbrad” olid kaks venkust venda, kes näiteks kindla järjepidevusega minu ehitatud lumememme iga talv sekundiga ära lõhkusid ja siis porgandi pärast omavahel kaklema läksid ... tase. Venelastel oli üldse komme asjadele jalaga panna ... maas lebavale prahile, lumememmedele, endast väiksematele, valimatult ... naabri Muki tuli tänaval vastu ... pohhui, jalaga. Me kutsusime neid õega "idii damoi’deks". Nad otseselt ei kiusanud mind, aga rahulikult mängida ka ei lasknud, sellised õelad värdjad.

Suuremaks saades kohandusin, mis mul muud üle jäi ... ei olnud ju mõtet väga möliseda ka 1 – 120 vastu ... i didn't like the ods. Ma ei olnud venkudega sõber aga meie (venelaste ja minu) vahel oli selline vaikimisi austus ... mina ei toppinud nina nede ja nemad minu tegemistesse. Aeg-ajalti väike hõõrumine oli, aga ei midagi hullu ... pealegi õe suured sõbrad pakkusid mulle tasuta katust :) 8 aastaselt pani ema mind karate trenni ja paar aastat hiljem läks mul seda vaja kui lõin endast kõvasti suuremale Vasjale, kes minu kallal liiga kaua noris nii kõvasti vastu tatti, et tal oli 3 minutit eetris vaikus ... ise mõtles, et jäi rongi alla. Ma valetaksin, kui ütleksin, et ei saanud sellest rahuldust ... minu jaoks oli see pauk kõikidele vene kaakidele kes minuga üldse kunagi norisid.

Ma ei vihka venelasi, aga kindlasti ei salli ega austa neid. Enamik neist on inimväärtusteta, väärastunud põhimõtetega, harimatud barbarid ... vähemalt need keda me eile telekast nägime.

Nad on parasiidid ... ebaviisakad külalised, kes on liiga kauaks jäänud ... on paar meetilka tõrvapotis, aga nemad vaatasid sama suure imestusega eile telekat kui sina ja mina ... kurb lihtsalt. Ühinen Ansipiga, kes ütles: “Eesti Vabariigis toimuva üle otsustab Eesti Vabariik.” Ja ongi kõik.

Aga olgem ausad, asi polegi ju tegelikult sõduripoisis, see on aastatepikkune allasurutud raev, mis välja purskas ... me lihtsalt andsime neile põhjuse!
.

Read more!

Pizdec

Read more!

Palju õnne

Tere! Igatahes peab mehe nime sees olema R täht, ütles minu isa, siis on õige mees ... muidu on selleine veits pehmo, tema nimi oli Felix. Täna olen ma eriti kõva mees, täna on minu nimepäev ... lilli aga ei söö. Tule mark, ma teen sinust sellel tähtsal päeval pilti, tule-tule ... KLÕPS ... purgis!

Read more!

0-tolerants

Kas ma peaksin ...
tolereerima, välja kannatama ja lubama teha teistel
asju, mida ma endal kunagi teha ei luba?
Kas ma võrdlen ennast iseendaga, sinuga või temaga?

Ma võin olla fiktiivne fantaasia, numinoosne invariant või
eksistentsi substraat.
Sina oled alati sina.
Sa oled lihtsalt ... ordinaarne mühkam.

Ma olen vapper.
Nagu see tinasõdur.
Rüht sirgeks, püss õlale ja ühel jalal marss.
Kuhu?
Mul pole aimugi.
Eemale.
Eemale sest lõputust tolerantsist.
.
inspiratsioon Hans Christian Andersen'i
muinasjutust "Vapper Tinasõdur" :):)
Read more!

Case of the Mondays

Sounds like someone has a case of the Mondays? Kui ma oleksin ikka veel õpihimuline ranitsaga koolijuss, mitte usin töömesilane (toks-toks) teeksin täna poppi ... igatahes. Esmaspäevad on kuidagi rasked ... 1 päev jääb nädalavahetusest puudu, see puhkamiseks mõeldud päev :) aga ennast tundes teen reedel kõik suuremad ja kiireloomulisemad tööd ära. Siis ei tundu esmaspäv pooltki nii jube.

Reedel oli meil tööjuures paanika ... tundus, et 2 väga tähtsat klienti ei saa oma kaupa ... Not on my shift!!! Ajasin auto kurjaks 5:01 astusin teise kliendi uksest välja. Pärast seda kui ma viimased kirjad kontorist kell 20:00 teele saatsin, läksin koju ja kell 23:20 olin juba Alice'i Imedemaal. Pealegi vajasin puhkust, sest laupäevaks oli meil plaanitud väike reisike Eesti teise otsa.

Õnneks sain Kenzoga kokkuleppele, et mina sõidan sinna ja tema tagasi. Siin väike ülevaade, seekord piltide näol ... kasuta oma roostes fantaasiat!

Read more!

Million $ view

... ma ei tunne oma keha raskust, sest gravitatsioon on kadunud ... kõrgemale, aga mitte liiga kõrgele ... proovin ... pärast järjekordset autistlikku unenägu langen nagu komeet helikiirusel taevast alla ... füüsika seaduseid siin pole ja on igal pool.

Lendamine, hõljukid, hõljumine, lennukid ... kui sinu kõige kõigem, sõber või tuttav lendab kuhugi ... siis ilmselt ma lehvitasin talle. Kontorist, minu aknast avaneb vaade ... minule, koos füüsikaseadustega kahjuks.

Read more!

Eat this

Kui homme hommikul oleks kõik autod maamuna pealt kadunud, välja arvatud minu hõbenool ja Anni kahurikuul (ema, Nele, Kenzo ja Kartzi ... ühesõnaga minu sugulaste ja sõprade autod võiks ikka ka alles jääda), siis ma sõidaksin tööle 4 minutit. Kui homme nii ei juhtu ja ma stardin kell 8:00, läheb sama tee läbimiseks aega umbes 38 - 45 minutit. You do the math!


Tööle ja tagasi sõitmine on päris hull ja närvesööv tegevus ... autod risti-rästi, signaalid ... näpud lendavad, mõned munevad, teised tõmblevad ... ajab närvi küll. Ma olin ise ka paras liiklushuligaan ja mul on Kenneti mõlema käe 5 küünt eelmise auto armatuurlaua sees seda kinnitamaks, kuid olen vaikselt maha rahunenud. Näiteks nüüd annan endale mõista, et kui ma naisterahvale liikluses väga pikka ja mõnitavat move bitch, get out the way, get out the way bitch, get out the way stiilis signaali lasen ... sest ta on aegalsem või mitte nii vilunud sõitja kui mina :) siis on see peaegu sama hea, kui ma tõukaksin selle sama naise Stockmannis seljatagant pikali, sest ta jäi mulle jalgu. Olen õppinud oma paremat jalga ja viha liikluses kontrollima ... mida ma tõmblen ... sittagi ei muutu ja kiiremini tegelikult kohale ei jõua :)
.
Minu lemmik koht on Ülemiste ristmik, mida pean kahjuks ületama iga kord kui ma tööle lähen või sealt tulen. Lemmik sellepärast, et rekkajuhid Ülo ja Peep venivad külmalt viimase autona punasega üle ja jäävad siis ülbelt keset ristmikku seisma. Mõne tsükliga ei saagi ühtegi autot üle ... parimal juhul 2 autot ... valitseb kaos. Nüüd on sõiduauto juhtidel ka juba savi ja teevad sama.
.
Eile, kui oli minu kord vasakut pööret teha, tuli viimasel hetkel mingi nagla pohhui nägu peas punase tulega üle ja pani minu jaoks ristmiku konkreetselt kinni. Sõitsin talle väga lähedale, et mitte öelda salongi ... ja vaatasin talle pisut kurja kuid pigem nõutu näoga otsa. Ja mis mees selle peale tegi ... näitas Minule ... umbes 5 sekundit järjest keskmist sõrme.
.
Ma tundsin kuidas viha koos oma parima sõbra adrenaliiniga keha igast rakust ja ilmakaarest valguse kiirusega ühte kohta kokku jookseb, tõmbub siis täpiks ja kohe-kohe on Ülemiste ristmiku kohal näha tuumaseent. Aga ma ei plahvatanud ... vaatasin väikest õnnetut jobu, tema peenikest kätt veel peenemate näppudega ja seda haledat rusikasuuruste roosteaukkudega kaunistatud liiklusvahendit, mida tema kindlasti uhkusega autoks kutsub ja ma taipasin. Elu on teda piisavalt mõnitanud. Ma lükkasin päikseprillid eest, vaatsin talle silma, naeratasin ... pistsin mõlemad käed sügavale taskusse, laskusin korraks tema vaimsele tasemele ja tõmbasin sealt välja kaks jämedat ja karvast ... eat this, you skinny ass cheap mother****r ... fakki!

Midagi on siin igatahes väga valesti ...
Read more!

Tasakaal

Tööl on huvitav. Kõik sebivad ringi ja teevad midagi. Eemalt jälgides tundub, et meil valitseb kaos, aga see on petlik ... täpselt nagu sipelgapesa ... väga petlik. Me isegi põrkame aeg-ajalt kokku, naeratame sõbralikult ja jookseme edasi. Kaua nii ei jaksaks, aga huvitav aeg on praegu. Päeva lõpus olen väsinud ja tahan koju ... ei jaksa midagi muud teha. Kodus nii hea.
.
Eile kui me puhkasime Anniga diivani peal, hiilis seljataga olevast aknast kahe samurai mõõga vahelt loojuv päikesekiir tuppa, sukeldus Anni teeklaasi ja muutis selle hetkega laternaks. Müstika :)
.
A cup of tea with a touch of sunshine
Read more!

"The Pursuit of money"

Vaatasime Anniga "Movies" kaustas kaua aega haigutanud filmi "The Pursuit of Happyness" lõpuks ära. Me kumbki ei saa vaadata "äpu" zanri filme, kus peaosaline ei saa mitte millegagi hakkama, keerab kõik kanni või on lihtsalt ebaõnne särgis sündinud mömm ... ma lähen nii närvi. Lisaks eelnevale oli mehel ka eriline mõrd kodus, kui see naine oli tema abikaasa siis minu küsimus on, kes põrgut juhib ... tissidega madu ma ütlen ... see naine ajas tegelikult kõige rohkem närvi ... aga ta tõmbas kuskil poole filmi peal n****i ja siis rahunesin mina ka maha.

Filmi point oli minu jaoks: raha=happyness ja ma olen sellega 99% nõus. Need inimesed, kes on ülirikkad ja õnnetud oleks ilma rahata ka õnnetud. Raha eest ei saa armastust ... mõtle nüüd järgi. Mis teeb sind õnnelikuks: oma kodu, lapsed, pere, reisimine, hobid, meelelahutus ... kõige selle jaoks on vaja raha.

Mis siis muud kui rapsi tööd. Kui sa oled osav, siis leiad tasakaalu ... raha pärast ei tasu lolliks minna, aga alla anda ja petta ennast mõttega, et minu jaoks pole raha oluline ... ma olen hingeline inimene ... bull shit ... maksa siis oma hingega laste ülikool kinni ja toida pere ära.

Anybody who tells you money is the root of all evil doesn't fucking have any. They say money can't buy happiness? Look at the fucking smile on my face. Ear to ear, baby.
Boiler room (2000)

(Rahajanu)
Read more!

Friggatriskaidekaphobia

Reede 13 ... mitte mingisugust hirmu ... päev nagu iga teine. Vältimaks hommikust uimlevat ja närve hävitavat liiklust, lõin ukse enda järel tuima näoga kell 6:45 kinni (minu jaoks tase), ronisin üsna unise näoga (silmad olid kinni) autosse ja sõitsin nagu Palle Õismäe poole.

Mu autol on kiiks ... arvab, et on KITT ... ütleb mulle rehvide rõhku, avab ise mind nähes uksed, läheb nupust käima ja kutsub mind Michael'iks. Hommikul soovitas tankima minna. Kuna mul oli kiire ja väidetavalt saab peale hoiatust veel umbes 50 - 100 km sõita ... siis otsustasin teda seekord ignoreerida. Ilmselge viga, sest peale asjaajamisi ei nõustunud ta enam käivituma ... ma ütlesin talle mitu korda Käivittu ... käivittu, aga tema hoopis solvus, great! Valisin 1888 ja kutsusin autoabi mis on meile 24/7 tasuta. Olgem ausad, mul aega-ajalt ikka veab ja 5 minuti pärast oli õlirull autoabist bensiiniga kohal (tüüp oli juhuslikult nurga taga). Karma ei saa minu õnne vastu! Reede ja 13 ... bring it!

Tööpäeva lõpus olin täitsa kutu ... hull nädal. Siis, aga meenus hommikune vestlus Klubi 51 omanikuga, väidetavalt broneerisin VIP laua. Väsimus oli luksus mida ma ei saanud omale lubada ... reede ikkagi:) ... meie säriaja eksperimendi hoos süütas küünal ootamatult majapidamispaberi rulli, aga selle olukorra lahendasid väga operatiivselt Paide tänava pritsumehed Paves ja Lõhmus! Reede 13 ... weak!

Nele tuli lepikust ükspäev tagasi. Pühapäeval ... rääkis lugusi lugudest, näitas pilte madudest, liblikatest, näkku mitte hüppavatest rusika suurustest tarantlitest ja ajas jälle reisimise isu peale ... god damnit!

"Club 51"
(Pildistamisel kasutasime kahte mobiiltelefoni ja 8 sekundilist säriaega )
(Uuups ... lõke köögis)
Kellel janu see haarab kahe käega

*Fotosid ei ole arvutis töödeldud
Read more!

24

Sa jäid hiljaks?
Ma tean.
Sa jääd alati hiljaks?
Ma tean.
Ma vihkan seda.
Ma tean.
Miks sa siis õigel ajal ei tule?
Ma ei tea.
Kõigil on sama palju aega, aga ainult sina jääd hiljaks.
Ma tean!
Miks sa vehid kätega ...
Sest ma olen lind jama proovin ajast mööda lennata!
Sa oled autist.
eat shit :) Read more!

Sitast saia või pilte

Meil on laos sitaks SKU'sid ... seda leebelt-roppu sõna kasutan ma ... mitte väga tihti, aga kui sõnad: üpris mitu, päris palju, hulgim jne ... ei tundu enam piisavad, siis kasutan sõna sitaks.

Selleks, et tootekataloogi tarbeks sitaks asjadest pilti teha ei piisanud enam Anni kindlast käest, A4 valgest paberist ja päevavalguslambist. Kuna stuudiod võtavad räiget hinda selle ees, siis mõtlesime ise midagi välja. Minu fotokas, statiiv, kaugjuhtimispult ja up&go fotostuudio. Kokku läks meile see maksma 3 000 eeku ja miljon närvirakku, aga hakkama saime.

Read more!

Pühkisime ära

Kui üldse oleks mõistlik kunagi leedukas olla siis just täna ... mkm, see ei kaaluks tegelikult üles teadmist, et oled ikkagi leedukas ... sons of bitches. Igatahes oleme meie eestlased täna kõik usinalt tööl, mõnus eks :)

Kuidas pühad möödusid? Mune värvisid? Mulle väga meeldib see pisut lapsik traditsioon. Saad perega kokku, ema on valmistanud hõrgutava ja sööma nuruva peolaua ... sööd ja naerad, lõbus on. Siis on munade kord ... ema ostis PRUUNID TEMPLITEGA kanamunad, abiks! Aga riidevärvid saavad võitu, natuke mökerdamist, sidumist, puhastamist ja lõpus arutamist ... kui munad on alguses valged, siis tulevad vikerkaarevärvilised ja marmorit meenutavad munad ... äge ju :) pruunidest munadest tulid ka ilusad.

Ema andis värskelt värvitud munad mulle kaasa ... et saaks kodus Anniga koksida ka, aga koju minnes pillasin need pisut purjus peaga maha ... seega koksimine oli see aasta Asfvalt 6 ja Mark 0.

Sandra 20. Kuna kõik sugulased ei tulnud juubelit tähistama, siis oli täpselt piisavalt kogus Italiaanot ... ma isegi kuulsin oma mõtteid. Kallis tädi Malle üllatas jälle ... seekord do it yourself salatilauaga ... põhimõtteliselt on see nii, et kõik komponendid on eraldi anumates ja siis ise miksid kokku ... loominguline söömine ütlen mina. Väga maitsev oli ... mmmmmm. Pakuti veel väga head veini ja loomulikult veel paremat seldskonda ... kuna ma olin une ukule võlgu siis ei pidanud väga kaua vastu ja see oli alles reede.

Laupäeval tulid põrsad külla. Tegime mereandide pastat ja jõime paar pudelit veini näkku ... hinga ema ... ma tegin nalja :) ja vaatasime filme ... selline rahulikum chill!

Pühapäev ... saatsin Anni shoppama ja jäin ise teleka ette. Õhtupoole Kenzole külla ja siis Anni vanaema sünnipäevale.


Unemati unelennuk ... unemaanteel Vaade aknast
Munabling
Tädi malle ... muahhh
Read more!

Pühime ära

Tulin just Tapalt ... mis kusjuures päästis mind noppetööst. Isegi tegevjuht, finantsdirektor, müügidirektor ja paljud teised komplekteerivad hetkel laos kaupa ... jei!

Sõitsin jälle mööda unemaanteed, seljatagant paistis soe päike ja autot viis edasi peale prantsuse houbuste tugev tuul. Vajutasin vasaku käe all asetsevat udupeent nuppu, mis imekombel kerib hääletult akna alla ja vajadusel ka tagasi üles. Seal on veel üks nupp mis keelab teistel sama tegemast ... hingate seda õhku mis eesistujatest üle jääb tagaistujad ... selge. Seekord olin üksi ... hingasin sügavalt sisse ... kopsud värskest õhust punni ... tundsin seda jälle ... nädalavahetuse lõhna ... elagu riigipühad, elagu!

Pühkige siis ilusti ära ja koksige mune ... raadiost soovitas jaanalinnumune, mina olen sellest ainult kirve ja trelliga jagu saanud, seega soovitan ikka traditsionaalsete kanamunade juurde jääda!
-

valel ajal vales kohas

Read more!