Autumn of your days

Tere, võtan oma sõnad tagasi, sügis mis sügis! Kõndisin autopesulast jala tööle ja suurest vihast sülitasin maha. Mul oli fotokas kaasas ja jäädvustasin oma viha. Enam mitte nii õnnelik Mark (muide olin paksult riides)

Read more!

Last of it

Sõbrad, tuttavad ja fännid, tahan teile öelda ,et suvi ei ole kaugeltki veel tegelikult läbi ja probleem on lihtsalt selles, et te ei viitsi soojemaid riideid kapist välja kiskuda. Kuna ma olen kõigusoojane nagu rasvatihane siis minu vaimne tervis, õnne hormooni sisaldus veres ja maine heaolu sõltub paljustki ilmast siis sundisin omale hilja õhtul slulevesti selga ja nii SOE oli ... utamuksu (loe tagurpidi) . Taevas oli loojuvast päikesest kergelt roosa ja suust ei tulnud auru ... täiesti suve tunne jälle. Muide ma ei ole lolliks läinud ega sassi kamminud (ma ju alalõpmata vingun ilma üle) ... mul on lihtsalt hea tuju :D

Välja grillima!!! Read more!

Happy 150 B-day!

Mingi leheke tuli postkasti, pisipakk nr 142 ... hmmmmm ... tähitud kiri, meibi ... kohtukutse, äkki pärandus ... pole õrna aimugi. Mulle väga meeldib neid pabereid täita, ühe käega sõidad, hammaste vahel on juhiluba, kõrvalistuja koht on laua asemel ja siis vajub pastakas paar korda läbi paberi, aga pole hullu ... be calm Mark!

Aga oh seda õnne, minu dvd tuli, mille ma tellisin KUU aega tagasi. Muide väga hea koht kust tellin on www.djangos.com seal on nii kasutatud kui ka uued DVD'd ja muusikat ka loomulikult. Kusjuures need kasutatud plaadid on super heas konditsioonis, ei teegi vahet ... peale selle tsellofaani, mida ma alati hammastega katki pean rebima, seda pole :) saatmiskulu on 1 dolts dvd kohta ... cheap huh! Miinus on siis see, et tuleb jänkide maalt - seega väga väga kaua ja kui tellid mitu DVD'd (minu viimases tellimuses oli 5 DVD) siis tihti võib ka tulla mitu lehekest ... näiteks 5. Kui keegi teab paremat kohta siis andke mulle ka teada!

Nii, läksin siis postkontorisse ... validooli domineeriv lõhn kerge uriini järelhaisuga, odekas, närvilised pensionärid, pikk järjekord, Hobyhall'i pakkide mäed, Anttila pakkide kuhjad. Jumalauta - karjun ma! Jumalauta! Aga 35 minutit hiljem käes "Memoirs of a Geisha"

Koju jõudes olin selle kõik juba unustanud. Riideid seljas jalanõud jalas kõndisin oma riiuli juurde ja sutskasin oma uhiuue, väga vähe pruugitud dvd riiulisse ... mõnus rahulolu tunne. Hakkasin siis filme kokku lugema (aegajalt peab ju), nüüd juba koduriietes. Lugesin ja lugesin, kasutasin kalkulaatorit ja sain 149 ... midä hittoa, aga siis meenus, et üks on laenus ... jeeee juuuubel, tähistme poisid, tähistame!

Anni on täna Riias ja see tähendas ainult ühte asja, pidu! Lärmakad ja verised sõjafilmid, õlut ... palju õlut ja jankfoodi ... mõni sõber äkki ja lagastada võib igale poole, happy b-day!

p.s aga hommikuks peab kõik korras olema, seega mõistlikum oleks mitte lagastada, ex :) Read more!

Prison Break

Tasakaalu häired, nõrgenenud nägemine, kõnedefekt ja segased laused ... nii juhtub, kui üritad ühe nädalavahetusega teha seda mida normaalsed inimesed teevad rohkem kui pool aastat või lihtsam oleks öelda .. ühe hooajaga!

Mida siis? Mul õnnestus kätte saada terve hooaeg (24 osa) uusimat hittsarja "Prison Break" ehk maakeeli põgenemine. Loomulikult ei olnud mul kavas kõik 25 osa (esimene osa teisest hooajast ka) jutti ära vaadata, aga alati ei lähe nii kuidas Mark tahab. Pole ka vist mõtet klaviatuuri kulutada sarja taevani kiites, sest kui ma raiskan oma nädalavahetusest 16h teleka ees lebotades siis see pretty much sums it up!

Viimaste episoodide juures oli süda natukene ... ei, ma valetan ... väga väga paha, aga sari kontrollis mind ja üledoosi sümptomid olid olemas: laienenud pupillid, punased silmad, ei reageeri lausele: "kallis tule sööma!" jne. Ma arvan, et mingil kummalisel moel saan nüüd narkomaani psühholoogiast paremini aru. Kui keegi poetaks narkari postkasti iga esmaspäev 1g heroiini, siis ta kas teeks selle kohe ära või jagaks nädalapäevade peale ära ... kindlasti teeks kohe ära, aga kui ühel heal päeval oleks seal 25 väikest kotikest, siis on üsna suur võimalus, et ta saaks üledoosi ... sest tahaks veel, rohkem jne.

Teie lihtsurelikud hakkate seda vaatama TV3 pealt ja ühe osa nädalas, that's it!
Ja uskuge mind te hakkate seda vaatama :)

Nagu sõber Rico tabavalt ütles: kui ma arvasin et LOST'is on karakterid ja draamat, siis ai voos roong …. kui panna kokku Shawshanki lunastuse draama ja maalilisus, OZ-i brutaalsus ja toppida otsa sinna väike Dan Browni stiilis vandenõu teooria, we have prison break!

Read more!

Universal remote

Tuleb välja, et ema kellele ma õpetasin aastaid tagasi veits tögades "Vapraid ja ilusaid" lindistama šonglöörib kodus pultidega, silmad kinni kusjuures. Mis toimub?

Lähme Anniga pühapäeval emale külla, astume uksest sisse, kalli -kalli tere-tere ... the usual stuff, toidu lõhnad ... aga tausatal kõlab Jonny Cash ... ei see küll ei lähe ... liiga uimane, sean sammud sihikindlalt diivani poole, mõttes mõlgub 88,3 hip-hop Mark on pop ... ja siis ... vastu vahib pultide hord, ma ei näita välja seda segadust ja hirmu mis mind haarab, nüüd on see aeg kui teen ennast lolliks naiste ees. Aga mind köidab hoopis see uus pult seal keskel, kas tõesti on ema soetanud omale koju uut tehnikat minuga konsulteerimata ... ma olen solvunud ..., kas tõesti, ei ... võimatu ... kindlalt ei!

Ilus valge ... värvilised nupud ... hämming! Lähen ruttu kergemat vastupanu teed ja haaran vana hea teleka puldi, selle tunnen pimedas ära. Asjaolusid raskendab aga see, et puldilt on aastatega kulunud kõik viited nuppude funktsioonidele. Kas küsin ema käest uue puldi kohta? Vaatan enne ringi ... ei saa nagu aru. Loodan siis ema innukusele, mis on lollikindel. Mul oli õigus!

Juba on ema kõrval ja seletab ilmekalt ... digibox, mul on digibox, eile pandi digibox ... kõik kanalid ... ise ühendasin juhtmed ära ja siis .... !

Mark: ... wait .... WAAAAIT, hold the fuck ooon! Keri tagasi, sa tegid ise mida?
Ema: No mis seal ikka, kasutusjuhend, sinna scart juhe, sinna see, siis see ja voila!

No midagi oli ikka sassi läinud, kuna lindistada ei saanud ja ausaltöeldes 3 asja ühendamine oli paras pähkel ka minule ja kogu aeg 3 pulti käes hoides tundsin kerget valu peas. Aga respect, kuna lindistamisest digipoxi ühendamiseni on ... lihtsalt tase!

Siiski WTF, kuidas sa neid kõiki haldad ... minul läks küll silme eest kirjuks! Aga emad jäävad emadeks, sest kas teadsite, et kamin on kõige parem koht puldi toetamiseks ja nüüd ongi kodukino pult nagu kätte valatud, sõna selle kõige otsesemas mõttes! Samas pole asja siin maailmas mida ei saaks parandada epo liimi ja villase lõngaga!

Sarnane probleem oli ka Adam Sandleril tema uusimas filmis Click.
Lisa eelpool mainitule garaazi ukse pult, ventilatsioon, raadioteel juhitavad autod, tuled toas jne ... kokku 12 pulti! Ja kui uudiste asemel lendab sulle raadioteel juhitav helikopter vastu pead ja rebib tükikese su kõrvast siis läheb midagi keema küll.

Filmi näol võib tunduda Bruce Allmighty II'ga aga tegemist on tõelise meistriteosega. Põhirõhk ei olegi sellel puldil, vaid filmis on iva sees ja Adam Sandleri relv filmis on tema suu, mis on tappev - sa sured naeru kätte.

Loomulikult ihkaks minagi seda pulti. Mitte, et alatul kombel oma elu kontrollida, seda oskan ma ilma pulditagi. Aga mõtle korra ... pingutad tööl nagu mustlase hobune, et teistest parem olla, endal sipelgasõda silmade eest ja siis tuleb suur ülemus pritsib tatti näkku müügitulemuste pärast. Paneks korra pausi peale ja sirutaks jala 12o'se tunnikiirusega sinna kus valus on. Nalja saaks päris palju, aga tahest tahtmata väljuks asi kontrolli alt ... no doubt!

Minge seda filmi kindlasti vaatama, kui ei meeldi, siis maksan piletiraha tagasi ... just kiddin you cheap f****s!

Michael Newman: By the way, my shmekel got bigger.
Trudy: Well it couldn't have gotten any smaller!
Ted: [Laughing] It was like a little tic-tac.
Michael Newman: Yeah! Well come over here, I'll freshen your breath! Read more!

Idiots


"Never argue with idiots, They take you down to their level and then beat you with experience!"

Uskumatu mis inimestega ma pean tegelema päevast päeva. Ouuuu maiiii gaaaad! Read more!

Terviseuuringud

Tuleb välja, et peale rasket nädalavahetust ja magamata öid olen ikka vähemalt füüsiliselt ja standard näitude järgi ilgelt tegija, kuigi peale minu ei tohigi keegi selles kahelda .... selge!

Pole vist enam saladus, et põdesin tänast tervisekontrolli, oli ju üsna raske ja vasitav nädalavahetus. Tundsin ennast natuke nagu Lada pärast romurallit ... seisan omaniku kõrval kes just viis mu ARK'i korralisele ülevaatusele ja loodan, et minust ei saa vanaraud. Vereproovi ei tahtnud ma absoluutselt anda, oleksin pidanud kulleriga pudeli Viru Valget neile saatma, uurigu seda, sama teeb välja!

Kohe alguses vedas viltu. Kas olete esimest korda? Jaa. Siis palun dokument ... mmmm ... autosse jäi, auto on kaugel (parkla oli majast 200m kaugusel), mul on sinine esmaspäev ja teil on siin palav, andke armu ... mu nimi on Mark Paves ja isikukood on ka peas. Vastik irve tädi näol oli üheti mõistetav ... run Forrest run, ma ei olnud täna esimene you could tell. Aga eniveis Nice try ... siuhh, sauhh ... paar ust ... mõned trepid alla ... kiired sammud ... 200m ... JUHILUBA pauhh uks kinni ... jälle 200m (nüüd juba tundus 350m) mõned trepid ... külm higi ... mõned uksed ja nagu polekski midagi juhtunud. Lajatasin juhiloa lauale ja ütlesin lõõtsutades nagu Lassie:

Mark: Ma ju hõõõõõõõh ütlesin hõõõõõõõh teile, et Mark hõõõõh Pav hõõõõõh es (kui keegi aru ei saanud siis see oli hingeldamine)
Arst: Mhmmmm (pilku tõstmata)
Arst: Jooksite?
Mark: Ei ma olengi selline kogu aeg, higine ja hingeldan ... you like?
Arst: Palun minge istuge nüüd sinna ja rahunege, siis kabinet 9.
Mark: Läbi hammaste ... ässhoul!


Kui olin ilgelt rahulik, mille muide määras väliste tegurite järgi see sama meeldiv naisterahvas, juhatati mind kabinetti 9. Seal ootas EKG ja vereproov VEENIST ... me like, very much! EKG ajal mediteerisin vere seisma, aga ikkagi sai oma 100ml kätte, rsk! Punane värv tõotas head. Ja nüüd tulemused!

Veresuhkur: 4,5 (väga hea)
Hemoglobiin: 152 (hea)
Lk: 6,7 (väga hea)
Kollesterool: 4,26 (super madal, ehks siis gigahea)
Vererõhk: 120 - 78 (otse õpikust)
Jõud kätes: Parem 49 ... Vasak 42 (ütleme nii, et see masin näitas max 40)

Nagu arst tabavalt ütles, poiss nagu porgand, TERASPORGAND ütlen mina! Read more!

Moninpolinen nädalavahetus.

Nädalavahetus: Jõhvi, vanaisa mustsõstrad ja karusmarjad, kroonika, ehitustööd, sulgpall, üliõpilaste brids, lõke, 2l kihnu marki ja magamata ööd!

Õnneks olen ma noor ja minu tervis peab sellele jamale vastu, aga kui nüüd tagantjärgi mõelda siis ei olnudki see kõige parem mõte, sest tuli meelde, et täna kell 13:30 on mul tööjuurest määratud kohustuslik tervisekontroll ja ma näen välja ja tunnen ennast nagu see tuhahunnik mis meist Kaarli suvilasse maha jäi! Äkki tembeldavad veel töövõimetuks, siis viskab naine välja, sõbrad ei räägi enam ja ema ei vasta telefonile ... apppi, äkki ei läheks täna ... taastuks natuke ... no peseks vähemalt puhtaks ennast? Ahhh savi, kui mingi jama on siis maksan neile!

Aga mis siis juhtus? Alustame sellest, et nii hea on mees olla .. ma ei hakka siin jaurama püsti k****T ja regulaarse kuupuhastuse puudumisest, pigem pean silmas seda, et meie mehed ei pea marju korjama! Juba see on piisav põhjus, et olla mees. No lapsepõlves loomulikult oleme kõik võrdselt orjad, aga ainult sellepärast, et meil ei käi jõud vanavanematest ja vanematest üle. Mäletan ülihästi seda kui ma 16 sain ja ütlesin emale, et nüüd on asjalood sellised .... mina enam marju ei korja ja kõik... finito ... kaputt! Kuna mul oli vist üsna konkreetne ja sihikindel nägu peas ja hiline buberteet on raske haigus siis ema mõtles, et proovib teist tehnikat ja ütles:

Ema: "no hea küll (seisis punasesõstra põõsa juures) korjata ei taha, aga talvel mahla tahate küll juua, eks!"

Selle aja peale oli õde väikse venna seljataha ilmunud, kuna lootis minu võitlusest kasu lõigata, vaikselt sosistades, mina ka, mina ka! Ma arvan, et ema sihtis selle lausega meie südametunnistust ja võin vist öelda, et ta pani täiesti mööda! Aga meie vastasime õega ühest suust:

Mark ja Nele: Ei taha ... hahaaaaaaa!!!

Aga minu kallis Anni ütles kohe, et ma ei pea korjama kui ma ei taha ja ma siis mängisin vanaisa jalutuskepiga golfi ja lugesin statikast ostetud kroonika läbi, isegi reklaamid ja lõpuks leheküljenumbrid ka. See oli siis minu reede õhtu ja pool laupäeva.

Tagasi pealinna jõudes helistasin sõbrad läbi küsisin optsioone. Kenneti poolt pakutud Kino ja bowling tundus liiga sweet sixteen ja Kaarli kutse suvilasse viina jooma minna tundus lihtsalt mehelikum! Teema oli: ehitustööd. Küsisin siis oma naise käest luba ... jah küsisin .. hahaaaa, see peegeldab õrnust ja seda et ma arvestan temaga alati, mitte seda et olen p****y
Anni ainuke tingimus oli see, et me jälle Kaarliga täis peaga retkele* ei lähe ja joome ainult aia sees. Veits nagu karilooma tunne jäi, aga arvestades meie viimast retke Kaarliga, siis oli see asjakohane palve.

Kuna Mark loll ei ole siis ma helistasin iga tunni tagant poistele ja küsisin, kas hakkab juba valmis saama (veranda ehitus) ja kui Kaarel vatas lõpuks jah, siis panin autole hääled sisse ... võtsin poest viina ja .... vist midagi muud ei võtnudki ja panin suvila poole minema.

Minu ajastus oli laitmatu, kuna kohalejõudes pidin ainult paar naela vanadest laudadest välja tõmbama, et õlu välja teenida. Selline sõber olen, kui tahad head sõpra helista 505 22 33
Siis tegime endile sulgpalli väljaku. Minu kõnnak annab kerge vihje, nagu oleks ma Murru vanglast just välja saanud, aga kann on prinkis nagu noorel mustangil! Kui liiga hämar oli, õpetati mulle üliõpilaste bridsi ja seda mängisime lõkke valgel (vana veranda trepp) öö läbi ja pool hommikut ka.

--------------------------------------------------------------
Minu sünnipäeval otsustasime mere äärde retkele mina (mina, Kartz ja lombakas Tõnu). Võtsime palju mahla kaasa, kuna kuskilt lugesin, et peab palju jooma retkel olles! Oma joogivarud andsime Kaarli hoole alla ja Tõnu tassis viina. Juba 10 minuti pärast suu hullult kuivas. Küsisin Kaarli käest juua, tema aga ütles väga rahulolevalt ja pisut isegi uhkelt: "viskasin minema." WHAAAAAAAAAT .... WHY, 3L mahla viskasid lihtsalt minema!!!

Kaarel: Raske oli, ebamugav ka!

Küsisin kuhu sa viskasid? Kaarel osutas näpuga mere poole, kindlalt sinna või küsisin, muutis siis pisut suunda, oled täitsa kindel, muutis veel suunda. Otsingud lõppesid kehvasti, kuna Kaarli sisemine kompass oli rikkis. Nojahh ... liiter viina ja pealevõtuks soolane merevesi ja värske õhk.

Aga no mida sa karjud joodiku peale. Tagasiteel ei saanud me enam omavahel suhelda, kuna keel oli kurgulae külge kleepunud. Aga siis kaotas Kaarel tasakaalu ja kukkus pea ees kuskilt perve pealt alla liiva sisse. Olles kõnevõimetu, ei saanud ma meie karkudega sõbrale ja pisut kainemale teejuhile Tõnule märku anda ja hüppasin sõbrale appi. Seal me siis naersime ... pilt oli aga hääl puudus ja Tõnu hiljem ütles, et kadusime nagu maa alla. Lugu lõppes nii, et me jäime Kaarliga tee äärde magama (vedeliku puudus) ja kui lõpuks mures sõbrad otsima tulid (Tõnu) ei võtnud kumbki enam toru ja meid tassiti metsast välja! Sellest ka Anni mure.

Read more!

Diary boy!

Mulle tärkas täna midagi, blogi kirjutades ei tee ma midagi erilist vaid ma pean päevikut ... appi how girly is that ... kunagi oli aeg kui seda tegid ainult tüdrukud ja pärast sissekannet pandi see madratsi või voodi alla. Mina tean, et teiste asju ei tohi näppida ja veel vähem lugeda kuna õde trimmis mu juukseid kätega kui ta avastas, et tema kirjutatud roosat lukus raamatut loen. Aga suht mõtetu on ju padja või madratsi alla kirjutada, las ikka sõbrad loevad mis toimub ja saavad oma arvamuse ka öelda.

Hea nali oli siis kui ma oma esimese sissekande tegin. Kuskil nädal või paar hiljem oma blog'i tshekkides oli seal kirjas: You have a very interesting and funny blog, I’ll come back for sure ... meanwhile check mine! Ma olin vähe meelitatud vä ... ma ei oska seda kohe kirjeldadagi, nagu paks poiss kommipoes. Mõtleasin, et kes on see tore inimene nii lahkete sõnadega ja klikkasin tema blogi peale ...... VIAGRA reklaam, tissid ja muud vidinad ... WTF!!! Täiesti tavaline spämm, kuidas mulle nii ära tehti ... ma olin solvunud ja siis tuli mulle meelde, mida ma õele tegin ... täitsa siga olin ikka! Aga minu ja teiste kohukeste õnneks leiutas blog word verification system'i ja nüüd ei saa meid enam spämmida, ma tänan teid ... sou veri mutsh! Read more!

Vabajooks e. parkour

Ma mäletan seda aega oma lapsepõlves kui poiste ja tüdrukutega mööda ehitust ja metsa ringi jookisme üksteist taga ajasime ja selle mängu nimi oli luurekas. Analoogset mängu mängitakse kogu maailmas, keegi põgeneb ja alati leidub keegi kes viitsib taga ajada.

Prantsusmaal elas üks poiss nimega David Belle kes oma sõbra Sébastien Foucan'iga, viisid selle mängu hoopis teisele kui mitte öelda 8 tasemele. Nimelt oli Davidi isa sõjaväes kõva käpp ja ütles oma poisile, et see lõpetaks lolli mängimise ja treenigu parem meestega. Kuna takistuste rada sõjaväes kus täis mehed treenisid osutus väiksele poisile pähkliks hakkas väike David treenima rohkem kui kõik need mühakad seal kokku. Tänaseks on David ja Sébastien meesteks sirgunud ja on Parkouri avastajad ja loojad. Kuigi Sébastien ise ütleb, et: "Nobody ever invents anything - You're inspired and sometimes you can improve!"

Aga mis on parkour? Kui võtta Spiderman'i võimed, Bruce Lee oskused, metsiku musatangi kiiruse ja kõige hullema hulljulguse, kõik need omavahel kokku panna siis saadki Parkouri.

Ja nüüd ongi nii, et väiksed prantslased, jaapanlased, venelased ja isegi üks eestlane jooksevad mööda linna ringi, kõikvõimaikest kohtadest ronivad ülesse, hüppavad alla ja seda väga stiilselt ja hulljulgelt.

Aga varsti me näeme seda ala kas X- Games'del või kuskil mujal, aga visuaalselt on see väga impressive! Kui aega on siis vaadake!
http://www.youtube.com/watch?v=JEbYtOEftc0&mode=related&search=

Read more!

Alma ja paksu Alberti pulmad!

Nonii naised pühkige oma suud puhtaks, paks Albert pandi naisele! NV toimusid suvepäevad ja täna esimest korda tunnen kuidas kopsud hingavad iseseisvalt ja suudan liigutada näppe ja varbaid mis on ilmselge märk töötavast vereringest. Aju kontrollime järgmine nädal!

Me Gallaheri inimesed kohe ei oska rahulikult juua, enamus inimesi oli Peipsi juurde jõudes juba küpsed ja need kes ei olnud (autojuhid) tegid vägeva spurdi. Kohe alguses toimus laulatus ja siis juba töö sektsioonides ... joook .... mäng .... jook .... mäng .... jooooooooooooook.

Minu üllatus oli hommikul suur! Olin igalt poolt katki ja verine sest tuleb välja, et käisin kottpimedas lõkkepuid toomas ja nagu mulle öeldi olin tagasi tulnud 2 suure männiga ... ma vist unustasin mainida, et läksin metsa maika väel ja paljaste kätega. No järelikult hakkasid nad siis vastu. Lõke oli üüratu ja meelitas ligi igasugu satikaid ja muidu joodikuid. Teine üllaltus oli, et linad olid täiesti räpased ... olin oma värskele abikaasale öelnud, et ärme jalgu pese ... pole ju meie linad ... mehed on ikka täielikud sead!

Hommikul sõime jaanalinnumuna omletti ja tagasi sõitis Kennet, platsinägemine on joomingutel esmatähtis!


Juba kohalejõudes olime alasti ... et naistel lihtsam oleks! Read more!

Loomaaias on lahtiste puuride päev


Kuna viimasel ajal on tööl hullumaja ja päevad venivad aina pikemaks, siis peab ju nädalavahetusest maksimumi välja pigistama. Variante on sadu, aga ikka ja jälle on iga reeede minu jaoks Groundhog Day. Koju ... riidesse ... sõbra juurde ... jooome ja siis klubisse. Laupäev ja pühapäev nagu iseenesest mõista on mõeldud oma kallima jaoks (quality time as they say)

Kui sa mind tunned siis tead, et mulle meeldib tantsida. Normaalne oleks see, et lähed reedel kuhugi välja ja teed mõned tantsud it's nonething special ma ei taha sinu numbrit, ma ei taha isegi sinu nime, hommikul ma ei mäleta sind ja kindalsti ei ole mõtet minule järgmine päev helistada, sest 505 007 ei ole tegelikult ju mobiili nr.

Klubi on ju selleks, et lähed välja ja tantsid ... simple as that ... Aga vaata ringi, asjad on palju keerulisemad kui esmapilgul tundub ja mängus on skeemid mis küündivad tuumafüüsika ja geenitehnoloogia tasemele. Mis peab sul olema seljas, kus sa seisad, keda sa tunned ja kui palju on nimetissõrme ja pöidla vahe sularaha kui sa baarileti ääres seisad, sest krediitkaardid on ju kõik ühepaksused ja suht sarnase välimusega.

Teate seda ütlust If Mark can not go to the ZOO then the ZOO goes to Mark. Klubid kihisevad makaakidest, pärdikutest, tissidega madudest ja minu lemmikutest .... hüäänidest! Seega ei saa midagi muud järeldada kui loomaaias on lahtiste puuride päev. Minu informaator I.S just nägi jälle kuidas üks selline kamp lihasööjaid ja muidu vereimejaid liikvele läks. Pole nagu meedias ka kajastanud seda kohalikku katastroofi, aga võibolla on härra Kaal asja kinni mätsinud. Kuhu aga on kadunud luiged, jaanalinnud ja seksikad rebased? Kas nad on elukate poolt nahka pistetud või peidavad ennast ja kui siis kus?

Aga mis siis teha? Jahihooaeg on läbi ja tegelikult on ainuke võimalus värav uuesti lukku keerata, et olukorrd hullemaks ei läheks. Lõppude lõpuks tahaks näha veel raisakotkaid sest mingi hetk hakkavad need verejanulised loomad teineteist tapma ja siis peab selle n.ö mess'i keegi ära sööma.

Ahsooo ... et siis värav lukku, aga kus on võti? I.S ütles, et värava võti on Mati all ... ja Mati on laksu all nii et head ple loota !!! Read more!

Hot outside ... summer is over non the less!


Täna oli selgushetk!

Tänu eilsele elektrikatkestusele lakkas kontoris töötamast konditsioneer. Sealt kus veel hiljuti tuli mõnusat kopsupõletikku soodustavad külma ja tööstuslikku värsket õhku tilkus täna lihtsalt kondentsvett. Kõik kannatasid kuumapalaviku all ja serveriruumis tõusis temperatuur sarnaseks Aura veekeskuse saunaga.

Ma ei mõlnud kaua ja lahkusin kontorist, et visata pilk põllule (see tähendab, et lähen vaatan mis toimub jaekaubanduses ... eriti sigaretiriiulites). Nii mõnus ... keerad akna alla ... soe suveõhk segadud CO’ga puhub näkku ... muusika ... ilusad inimesed ja päike. Ja siis see õudus. Seisin ummikus Gonsiori tänaval ja kapotile pudenes peotäis kolla-punakaid vahtralehti ... aju karjus, et see on kuumusest ja kõik kuivab, aga natuke ringi vaadates avastasin, kuidas sügis juba ronib suvele selga ja väänab käsi seljataha. Sellega õudus ei piirdunud ... ma avastasin, et ma pole see aasta veel Eesti kaunites järvedes kordagi ujunud, pole söönud ühtegi vanaema kasvatatud päikesesooja ja magusat tomait, pole heina sees hullanud ja lõkke ääres vorste grillinud. Täna on juba 8 august ja ma pean kõik need asjad ruttu ruttu ära tegema, muidu jääb see suvi vahele ... seda ju ei tahaks!

Ja teile soovitan ka kõik suvel kohustuslikud asjad ruttu ära teha, loomulikult kui te seda juba teinud pole ja võitleme SÜGISE vastu!!!
Read more!

www.hostelworld.com

Olin eile üksi kodus! Mida teha? Peseks nõud ära, aga ei saa (mul on lapsepõlvetrauma ja ma otsustasin nõusid enam mitte kunagi pesta, no matter what the cost ma oleks isegi nõus papp taldriku pealt sööma või üldsegi loobuma maisest söögist !!!)

Mõtlesin, et panen esikusse kardinapuu (ära küsi miks) aga mul polnud väga olulist tööriista. Mis siis ikka lasin kiire pilgu üle oma DVD kollektsioonist ja ei midagi, 130 filmi ja muffigi ei ole vaadata. Kuna kõht ka korises ja polnud tilkagi juua, otsustasin suuna võtta Prisma poole. Seal oli oluliselt rohkem kui 130 DVD ja ma pidin midagi leidma, et õhtut sisustada. Trikk on selles, et pead leidma filmi mida sa viidsiksid kunagi vähemalt ühe korra veel vaadata, sest muidu on ju puhas raiskamine ja oma kollektsiooni pole mõtet 200 kroonist vuugitäidet osta!

Kui ma olin filmide sektsiooni juba 45 korda edasi-tagasi nühkinud jäi lõpuks silma Tarantino rahastatud ja Eli Roth'i lavastatud linateos Hostel. Ma teadsin, et Kenzo tegi mulle sellest filmist hiljuti 45 minutilise väga ilmeka kokkuvõtte ja ma ütlen teile, mees on põhjalik ... otsustasin ikkagi selle kasuks. Kuna see pidi üpris võigas olema ja Anni ei saaks ilmselt pärast sellist filmi u 3 nädalat magada, siis oli täpselt mõnus seda üksinda vaadata!

Aga olgem ausad, pärast The Ring'i ei saanud ma ise 4 nädalat magada. Panin igaks juhks kõik tuled põlema. Ja see ei ole naeru koht! Kui teil oleks pooltki nii fantaasiarikas ettekujutlusvõime kui minul, siis vaataksite seda koos jalgpallimeeskonnaga!

Nagu ma enne mainisin, siis ei suutnud film eriti üllatada (aitäh sõber selle ülevaate eest). Hostel ei ole selline klassikaline horror film, mis vaikselt ja jääkülmalt ronib mööda selgroogu ülesse ja siis kui on valmis ... lööd omale ehmatusest rusikaga näkku, karjud seosetuid roppusi või lendab popkorni karb 4 rida allapoole.

Hostel on film, mis paneb sind tundma ebamugavalt ... üsna rõve. Mina näiteks ei maganud täna öösel, sest kgu aeg tahtis keegi minu küljest midagi ära saagida. Aga horror filmide austajatele on see must see !!
Read more!

Õed tihedad

Kui sinus on peidus killuke last siis oled kindlasti sirvinud/näinud Grimmi vendade lugu Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist, nii lastele mõeldud varianti kui ka xxx versiooni. Kas aga olete lugenud menuromaani "Poisiklutt ja seitse kasuõde".

Ma ei kahtlegi, et sa tunned neid kõiki väga hästi, aga et asja põnevaks teha siis mängime ühe mängu. Küsimus on mis on viienda õe nimi? Tulemuse paned sa ausalt ju commentisse kirja:

NIMI ja Tulemus (näiteks Mark 10).

10 punkti vihje: Esimene õde on näost tihti sinine
7 punkti vihje: Neil ei ole isa ega ema
5 punkti vihje: Kolmandal õel on kaasasündinud trauma, murtud selgroog!
3 punkti vihje: Neid kutsutakse hispaania keeles semana
1 punkti vihje: Nad pole kunagi näinud kuud

No ühesõnaga on meil kõigil erinev suhe õdedega ja mõned isegi kutsuvad neid vendadeks, aga reede (ka õige vastus küsimusele) on raudselt, kordan raudselt naine ;) Aga alustame siis otsast peale.

Esmaspäev. Mõtetu kuivik, vähe sellest, et ta rikub kogu lõbu ära pühapäevaga on ta kõige töökam õdedest, või vähemalt jätab ta sellise mulje, mulle tundub et enamuse ajast rapsib ta niisama, sest laupäev ja pühapäev on ta segadusse ajanud.

Teisipäev on tore chik, temaga on koos hea niisama chillida ja esmaspäeva poolt tekitadud migreen (blaaa blaaa ja blaaaaaa) on ka juba unustatud. Siinkohal annan teile vihje, ta on see armukade tüüp. Ta teab et on hea, aga ainuke asi mida tuleb vältida, on reede, ta hakkab märatsema kui sa reedet mainid.

Kolmapäev segane tükk. Ta on pidevalt morfiini mõju all, kuna iga kord lõuna ajal murrad sa rõõmust tema selgroo ja sa isegi ei saa aru kui ta sind läbi hammaste sõimab. Temaga koos olles võid sa kogu aeg reede peale mõelda ja lihtsalt libista üle.

Neljapäev oli raudselt kunagi mees. Ma ei taha isegi temast rääkida ... (külmavärinad)!

Reede mmmmmmmmmm, isegi hull Robinson Crusoe teadis milline seitsmest on parim. Täna näiteks on reedene päev ja kontor on peaaegu tühi (kell on 14:40). Iga minut reedega loeb ja kõik teavad seda. Mina ei ole nii kärsitu, sest isegi tööl on hea reedega aega veeta ... tuju on rõõmus ja ruumi on rohkem.

Laupäevast ja Pühapäevast siis teine kord, kuna nemad on kõige tähtsamad!

Tegelikult tahtsin ma ju ainult Head nädalavahetust teile soovida! Read more!

"It doesn't matter where you get your appetite as long as you eat at home. ...


Kõik sai alguse Mimi pajatusest Muumiorus. Ma mõtlesin et kirjutan comment'ix paar rida, paarist reast moodustusid mõned laused ja lausetest sai jutt. Mõtlesin, et see on piisavalt oluline teema ja riputasin selle nüüd siia ülesse. Ühesõnaga on viimasel ajal noorte ja vanade seas populaarne teema petmine e. hooramine. Lähiajal ühe endast noorema "filosoofiga" vesteldes avaldas ta mulle saladuse, et mitte vanemad mehed ja vanemad naised ei hoora vaid hoopis in genereal KÕIK hooravad (no shit sherlock). Need kes seda ei tee on kas inetud, frigiitsed või minuarvates lihtsalt ei räägi sellest kellelegi :)

Kas armukadedus on ühiskondlik surve (küsib mann), kas me ei usalda enam teineteist või kas vanasõna kus suitsu seal tuld on tõsi?? Kui rääkida ühiskondlikkust survest, siis arvan, et see annab iga päevaga järgi ja oma kallima petmine või armukese pidamine pole enam tabu vaid igapühapäevane saunajutt sõprade ja kolleegide seldskonnas, why not, everybody is doing it, even the ladys!

Ilukirjanduses kirjeldatakse sexi kui kahe inimese vahelist müstilist üheks saamise tseremooniat. Nii ilus ja romantiline, ex! Aga kui kaua see siis kestab.

Esimene kuu: 5x nädalas tseremooniat (müstika ex, isegi vanad mehed)
Esimene aasta 3x nädalas tseremooniat (kas olen optimist)
Teine aasta: 1x nädalas SEXI (kui tööl pole stressi)
Kolmas aasta: kus on tseremoonia!!!!

Aga tegelikult on meeste jaoks seks lihtsalt lahing, millel on ainult üks eesmärk: vallutada! Naiste jaoks who knows (aaa ... ilmselt Mel Gibson teab). Aga miks me siis hoorame? Seks on ajule (seega meile) kõige suurem nauding. Naudinguid on ka teisi. Peamisele naudingule lisaks meeldib minule hea vein ja kuuba sigarid. Kas tead mõnda veini gurmaani, kes on leidnud omale sellise veini mida ta nüüd joob elu lõpuni või sigari margi millele on alati truu. Ma ei ole ju ometi nii labane, et võrdlen naist hea veiniga või hoopis sigariga, aga mõttest saate ju aru. Inimeste loomuses on asju proovida, katsetada, avastada ja loomulikult vallutada, se on meie DNA's. Curiosity killed the cat!

Mingi hetk avastad, et nüüd on sõrmus sõrmes ja tõotad kogu suguvõsa ees olla elu lõpuni oma naisele truu, mis sellel hetkel tundub muinasjutt, mille lõppu sa lugenud ei ole, kuna viimased leheküljed on ju ämma käes. Mina olen noor ja naiivne ja arvan, et mul õnnestub see, aga ma ju loomulikult pole esimene kes nii arvab, mis mul muud üle jääb kui proovida!

Äkki on asi selles, et me ei leia neid õigeid inimesi ülesse või ei armasta piisavalt. Mulle tundub, et hoopis järgime ürginstinkti mis on meile esivanemate poolt pärandatud, see võtab vaikselt võimust ... kas meist saavad aja pikku jälle kiimased kiskjad?

We'll see! Read more!

Trip to Spain 2006

Käisime ükspäev Anniga Hispaanias. Nagu ka eelmises postis kirjutasin, plaaniseime juba eelmine aasta Eesti suve eest põgeneda. Iroonia aga on see, et me ei põgenenud külma vaid hoopis kuuma laine eest. Kuna oma loomult olen turismipakettide ostja lasin Annil kõik samm sammult ette planeerida: Hostelid, marsruudid, vaatamisväärsused, rannad, söömiskohad ... ok ok, just kiddin! Tegelikult panime ainult majutuse in advance kinni, kuna never ei tea mis kohapeal ootab.

Nagu teame, et äärmiselt tihe Eesti lennuliiklus Malaga lennujaama ei vii, siis ainuke variant oli vahemaandumisega Berliinis. Kuna väiksele poisijussile minu sees meeldib lennukiga lendamine ja eriti õhkutõus, siis loomulikult polnud mul selle vastu midagi. Kohale jõudsime öösel ja nipi-napi komistasime ka viimase bussi peale, mis alguses ei tundunudki pääsemine, sest kas bussijuht oli paugu all või hakkas tal kodus naine sünnitama ... kurve võttis ta igatahes 120 km tunnikiirusega. Aga noh mis seal ikka 30 minutit varem jõudsime Nerja’sse. Meie õnneks oli Hostel 2 minuti kaugusel bussi lõpp peatusest, mis ühtlasi oli ka kesklinn.
Magasime mõlemad nagu väiksed lapsed ja hosteliga olime ka väga rahul, meil oli telekas, oma vannituba, külmakapp ja omanik oli inglane. Ega ma neid kohalikke murjameid ei kartnud sest "olen" Hispaania filoloog (kogu aeg kui mulle tundus, et oleme jälle eksinud togisin Annit, küsi ... no küsi, küsi selle käest ... see raudselt teab, küsi!!!).


Kui kegi läheb Hispaaniasse ja valib selleks Andaluusia piirkonna, siis kindlasti peatude vähemalt 3 päeva Nerja’s. Väga väike aga super ilus koht. Väga maalilised rannad ja sõbralikud inimesed. Meie chillisime seal 7 päeva, selle ajaga matkasime vähemalt kokku 60 km, vaatasime ära kuulsad Nerja koopad (Cuevas de Nerja) ja väga palju vedelesime puhkusele iseloomulikult niisama.

Nerja ammendas ennast ja edasi põrutasime bussiga Sevilla’sse. Ma nii igatsesin oma esimest hullu bussijuhti, sest see tropp sõitis kogu aeg 90’ga ja me jäime 2h hiljaks. Järjekordselt saabusime hilja öösel ja saime vist jälle viimase bussi. Meie hostel ei olnud nii lux kui eelmine ja kui uksest sisse astusime oli MM finaalmängudes Prantsusmaa löönud Hispaaina vastu värava 2:1 ja hosteli omanik vaatas mind sellise pilguga, et mina olen süüdi (mõttest käis läbi 1000 eurone arve majutuse eest). Seisime seal kohvritega niikaua kui mäng läbi sai ja sellega lõppes ka viha meie vastu. Naeratas meile, andis kogemata vale toa ja pool tundi hiljem kolisime ümber. Ajas kõik Zidane süüks.

Sevilla on tõesti linn kus külastamise asemel võiks hoopis elada! Vaatamisväärsusi ja kultuuri on sinna visatud kahe käega ja siis labida ja ämbriga ka veel. 4 päevaga üritasime käia läbi nii palju kui võimalik ja läbisõit näitas juba 18 km päevas, jalad olid villis ja sääremarjad olid puust.

Viimased päevad veetsime Malagas mis on täiesti mõtetu suurlinn, aga ideaalne shoppamiseks. Seda me ka mõnuga 3 päeva tegime.

Over and out!




Read more!

Mitu korda võib üks mees uppuda!

Tere päevakas, möödunud on peaaegu aasta kui viimati sind sulega sügasin. Samas ei tunne ma piinlikust, kuna kogu aeg on liiga palju tegemisi. Noh see sai nüüd kaelast ära.

Eelmine aasta kui suvi lõppes olin ma veendunud, et ma ei veeda enam ühtegi puhkust Maarjamaal. See aasta käisin 2 nädalat Hispaanias ja kui tagasi tulime, ootas mind lennujaamas minu parim sõber 34 kraadine leitsak. Mul oli selline tunne, et lennujaam põleb! Samas ei saanud ma eriti vinguda ka, kuna eelmine aasta lubasin ilmataadi sita kliima pärast ülesse puua. No mees ei mõista nalja. Miks on see nii, et meie kliima kõigub äärmusest äärmusesse. Sitt suusailm --- põrgu!

Eriti rõve on olla: hommikul ärkad, higistad. Lähed tööle 8 tundi kerge higi. Lähed koju, käid dushi all, pesed tuled välja ja sekundiga jälle higine, mõtled, et tervisega mingi jama, aga vaatad igaks juhuks termomeetrit mis näitab juba 2 nädalat minu lemmik keskkooli numbrit 32. Teed ühe akna lahti aaaaaaaaa ... imeb kõik jaheda õhu toast vaakumisse ja korraks on kaaluta olek, kuna õues on ju 34, teed teise akna ka lahti lootes tuuletõmbele ... mis tuul ... 4 nädalat pole vihma sadanud rääkimata tuulest, siis tuleb korraks mingi tuuleke ja tassib tuppa ämbritäie penoplasti jubinaid, sest kõrvalmajas renoveerivad fassaadi .... GREAT. Võtaks välja tolmuimeja aga ei taha 24 aastasena infarkti saada!

Kas 22 – 26 kraadi ja nädals korra vihma on tõesti nii palju palutud. Stroomi rannast on saanud uhhaa ja vanaema kartulid aurasid maa all ära (PAFFFFF).

Aga täna oli ikka viimane piisk, ma ärkasin selle peale ülesse, et nägin unes kuidas ma oma higisse ära uppusin ja ma ei tea kas te mäletate seda tunnet väiksest peast, et korra on soe, siis on külm ja siis järsku tuleb häbist nutt peale .... umbes nii, aga üle keha ja näo peal ka.

Ma ei taha uppuda! Read more!

F**k Monday again!!!

Mina annan alati endast 100% , tööjuures vahest isegi 200% aga kuidas on lood riigikogus, tahate teada?

Hommikune nõupidamine riigikogus. Arutatakse tuleva nädala plaani.
Peaminister: "Esmaspäeval me nagu alati puhkame puhkepäevadest, teisipäeval hakkame valmistuma tööks, kolmapäeval teeme kõvasti tööd, neljapäev on peaaegu nagu reede, reedel on alati lühike päev - valmistame ennast puhkepäevadeks ette. Küsimusi on?"
Hääl saalis: "Kaua see kolmapäevane jama veel kestab?"


Paneb mõtlema jah .... tahaks ka nii? Read more!

Selline ongi elu!



Tavaline argipäev. (Parental advisory)

Lisan gaasi. Kas jõuan? No peaks ikka jõudma küll. Vahetan kiiresti rida. Fooris hakkab roheline vilkuma. Noh, semud anname nüüd talda. Vahetan veelkord rida. Noh, gaasi, gaasi, mees. Mingitaksojobu venib ekstra aeglaselt. Ei no muidugi. Ja lasebki rohelise käest. Seisan selle piduri taga, trummeldan räpi rütmis roolirattale. Le, Le, Le-gen-daarne, le-le-legendaar-ne. Vahin tuimalt foori. Kohe peaks süttima roheline. Vajutan gaasi. Mida? Ei no see mees magab, konkreetselt. Roheline on juba tükk aega peal. Lõpuks leiab oma käigukangi üles. No on tigu, ma ütlen. Rida ka vahetada ei saa ? kõrval käib ilgelt tihe sebimine. No ja see venib täpselt mu ees. Gaasipedaal on paremalt esimene, mees!!! Mis nüüd? Jälle see meeldetuletus. Kolmas kord juba täna. Eino peab ikka tanklas ära käima. Nõme oleks tühja paagiga seisma tuksuda.

Näe Statikas on siinsamas, peaks mingi snäki ka võtma. Rahustab närve. Nii, lõpuks saab sellest taksost mööda. Äkiline gaasivajutus tõmbab külje ägedalt ette. Ikkagi kolmeliitrine turboga diisel. Sakslaste viimane sõna. Mõnusa mörina saatel jõuan veel taksistile nägusid teha. Nii, kus see diisli kolonka on? Poe esiküljel paistavad ainult bensu omad. Kuradi ahistajad, ma ütlen. Diisel on jälle maja taha topitud. No egas midagi. Vajutan gaasi, et efektselt ümber nurga keerata. No kurat, mida ma näen. Taksojuht, va tropp, on minust ette jõudnud. Sätib raisk juba toruotsa paaki. Jään teisele poole kolonkat seisma ja kostitan teda nihhujaa sjebe pilguga. Vend on sissesõidu keelu märgi alt lõdva randmega läbi veerenud. Või kohes selline pohhuist, vaata aga vaata. Ilm on sitaks tatine, seega istun autos ja heidan sapiseid pilke takso suunas. Tüübil on parem käsi kipsis. Ei tea, kas lõi vastu käigu kangi sodiks. Kuradi tropp. Nonii, hakkab vist lõpetama. Ronin väärika aeglusega autost välja. Taksopede tilgutab viimast. Võid peldikus oma peenikest pigistada. Aitab juba, mees. Saabki oma viimase pisara lõpuks kätte. Raksatan püstoli lõpuni sisse ja vaatan pead vangutades lahkuvat taksojuhti. Nii, nüüd läheb väheke aega.

Paak on üsna tühi, siia mahub oma seitsekend litra sisse. Jalutan ümber auto. Äkki peaks vingemad veljed ostma. Vaatan teise nurga alt. Ei, need on ikka täitsa šefid, las olla. Vaatan jooksvaid numbreid kolonkal. Täpselt nagu kasiinos. Seisan auto taga. Panen tähele, et ümmargune logo pagasiluugil koosneb meie koduvabariigi kolmest rahvusvärvist. Muigan. Korraga lendab nurga tagant välja mingi hõbehall mersu. Tuleb sellise hooga, et hetkeks kardan end murtud sääreluudega kahe auto vahele jäävat. Paar tolli enne mind saab siiski pidurite vilinal seisma. Tõbras. Ma ei vaata tema poole. Paak saab täis. Rahulikult astun ligi. Võtan püstoli pooleldi välja ja ootan kuni viimnegi piisk paagi suhu sulpsab. Tunnetan mersus teatud rahutut nihelemist. Lükkan püstoli selleks ettenähtud kohta. Keeran korgi kinni ja sulgen luugi. Tõmban pool rulli paberit ja nühin põhjalikult oma käsi, just kui ajades iga viimast kui bakteripoju taga. Aeg luubis heidan paberi hooletu kaarega prügi urni ja keeran poe poole minema. Nii aeglaselt, kui vähegi suudan. Äkki kostub kolm nõudlikku signaali. Mine perse, mees! Ta suhtleb minuga signaalitades! Seisatan käed taskus, vaatan tema poole ükskõikse pilguga. See värdjas vehib aktiivselt kätega, annab mõista, et ma autot edasi nihutaks, et ta tankida saaks. Pilk millega teda kostitan muutub seepeale eriti ükskõikseks. Keeran minema. Sell rapsib ja laseb uue signaali valangu. Näitan talle käigu pealt, et varsti tuleb taksojuht ja ta võib tolle kohalt imeda palju süda lustib. Astun minema jättes tõpra punase näoga mulle järele vahtima.

Poes on palju rahvast. Faking tipptund. Bensuostjaid on diislimeestest kordades rohkem. Kurat, diislimeestel võiks oma kass olla. Kolonka on eraldi, siis võiks kassa kah olla. Võtan sappa. Vaatan huviga ringi, et kus siis kipskäsi kah on. Ei näe kusagil. Minust eespool olev tädi hakkab liikluskindlustust tegema. Jee. Nad võiksid siin veel pesumasinaid ka hakata müüma. Siis oleks ikka täielik tase. Sada vihast autojuhti ootamas, kuni müüjaonu mõnele tädikesele Zanussi viimaseid vigureid ette näitab. Sihukest za-nussi tahaks ikka näha küll, raisk, ma ütlen. Arvuti jookseb kinni. Kindlustusega on sitad lood. Nagu ka kõigi sabas seisjatega. Vaikset mõminat on kuulda, kuid muidu on kõik tropid üsna viisaka olemisega. Harjunud kannatama, värdjad voonakesed. Restart, uus andmete sisestamine ja närvilised naeratused võtavad oma aja. Möödub terve aasta. Lõpuks saab tädi oma paberi ja ta lahkub silmad häbist põrandal. Õige kah, kurat. Üks korralik mutt oleks kindlustuse lasknud oma kindlustusmaakleril ära õiendada. No vähemalt ei tellinud ta hot dogi. Selle oleks mõni karmim rekkamees talle küll kannikate vahele susanud.

Nii, minu kord lõpuks ometi! Nimetan tankuri numbri ja annan kaardi. Küsib koodi. Sisestan. Ootan. Müüjaonu palub enteri nuppu vajutada. Perse, nad ise ei oska vajutada või. Vajutan enteri nuppu. Kas midagi veel, küsib. Tellin närvide rahustuseks ühe kõige suurema kuuma võileiva. Pesto või singiga? Türa, mis vahet seal on, peaasi, et kuum ja suur. Singiga. Sellega läheb aega. Teame, pasapeetrid, teame! Astun haigutades ajakirjade leti äärde. Võtan Kroonika. Samal ajal kostub peldikust teate küll, mis hääl ja arvake ära, kes sealt välja astub? Õige! Tundub, et kipskäel on ka miskit muud kipsis. Teistmoodi seda sitamaja maratoni seletada ei oska. Või oli äkki triatlon? Mehike näeb tõesti kuidagi räsitud välja, nagu oleks just Pariisi Dakari rallilt naasnud. Pikalt siiski tema junni seiklustele mõelda ei viitsi ? mulle tehakse ju võileiba. Vana võtab sappa, millest järeldan, et häda pidi ikka põrgulik olema, kui isegi raha ei jõudnud maksta. Meenub tige mersumees. Tuju läheb vaikselt paremaks. Lappan Kroonikat. Väga vähe tisse seekord. Pikk halav lugu luuserist poliitiku magamistoast. Mõttetu leht. Täispask. Haaran Õhtulehe. Nii, kus siin koomiksid on. Ahah. Ernie ja muud saurused. Muigan mõnuga. Kipskäsi on oma diisli- ja pasaarved ära klaarinud ning loivab välja. Saadan teda üleolevalt kaastundliku pilguga. Loen nalju. Kolmanda klassi anekdoodid. Tuju need paremaks ei tee. Suskan lehe tagasi riiulisse. Võtaks Äripäeva. Ei viitsi. Keda see äripask huvitab. Ärimehed! Imege üks, teate küll, misasi.

Kurat, igav on. Kus mu võileib on. Müüja märkab mu uudistavat ilmet. Keerab röstri poole. Vist hakkabki valmis saama. Suur singi sändvitš, hüüab. Teeb otsivat nägu, nagu ei teaks, kes tellis. Tulen, tulen, persevest. Trügin kassa juurde, mutid ja onklid tõmbavad koomale. Sirutan näljase kämbla välja ning kuulen kuidas poekese uks lahti paisatakse ja mingi pühvel hingeldab üle kõigi teiste letti, otse minu selja taha. No nii, Night Rider on saabunud. Viiesajase nutsakas lendab üle mu õla letile. Müüjale möiratakse, et paarkend liitrit diislit, tagasiraha võib püksi pista. Mida üks Jakobson teise mehe püksis küll teeb, mõtlen. Pedede imbumine ühiskonda ületab piirid, raisk. Sell keerab ringi ja marsib korisedes ära. Müüja silmad pilguvad kortsus viiesajasel, nagu närvihaigel neitsil. Ametijuhendis sellist olukorda ei kirjeldata. Nüüd on küll lühis. Põgeneval mersutüübil on jalad nii harkis, et kahtlustan mingit munandite traumat. Nojah. Haaran oma kuuma võileiva. See polegi enam nii kuum. A pohhui, parem ongi. Keeran ringi. Saba mu selja taga on viisakalt kahte leeri lahku löönud. Eest ära, Mooses tuleb. Nokitsen paberit lahti. Vittu, nad on selle hermeetiliselt kinni keevitanud. Kurat, kas ma olen mingi Gagarini nägu või? Rebin hammastega krabisevast paberist tüki, edasi läheb libedamalt. Shutup sandwitch! Head isu, gängster!

Sammun auto poole ja nosin singi saia. Taksojuht on läinud. Adjöö, invaliid. Mersu pervo nõksutab naaberristmikul rohelist oodates. Mölakas. Avan puldist uksed. Vaatan veel kord velgi. Kurat, kusagil oleks nagu vingemaid näinud. Peab vähe meenutama. Istun sisse, käivitan. Türa, mõnus hääl on, midagi pole teha, vee kuus on vee kuus. Mis vitt see siis on? Kojamehe all on mingi paberilipakas. Haukan mehise suutäie ja astun välja. Sikutan paberi välja. Loen: FUCK YOU! ja selle all mobla number. Mine munni mees! Vangutan etteheitvalt pead. Pole ilus, raisk. No ei ole ilus, ma ütlen. Langetan käed ja otsin taevast abi. Mõtlen. Helistan kõneposti ja loen sisse uue tervitussõnumi. Te ei taha seda kuulda. Haukan uue suutäie. Mälun. Siis toksin valmis sõnumi, mille saadan oma uuele fännile. Avan siis peopesa, et sõber tuul saaks paberilipaka minema lennutada. Mälun ja jälgin taevast. Pilved ajavad üksteist taga. Nende liikumises on lapsikut hasarti. Aga pointi ei ole!!!

Telefon heliseb. Seiran tuttavat numbrit. Lasen tükk aega heliseda. Hammustan, mälun, heliseb, hammustan, mälun, heliseb. Lõpuks tirin lõpeb. Tere tulemas postkasti! Minu võit, asshole.

-----------------------
Pole minu kirjutatud, aga no fk nii õige jutt ja ma ei viitsinud ise kirjutada, oleks võibolla mahlakam ja huvitavam olla, aga kiire elutempo juures pole seda aega ju ka üle! Aga autorile, kesiganes sa oled RESPECTA! Read more!