Kasvuruum
Kui mu jalanumber oli veel sama suur kui väikest kasvu täiskasvanud naisel ehk 37 .... siis kulusid jalanõud jalas nagu vesi kõrbes ... silmapilkselt! Jalanõusid õues trööpamiseks oli kahte sorti, vähemalt mina liigitasin neid nii ... ketsid ronimiseks ja tennised jooksmiseks. Mõlemaid sai Nõmme turult ... tennised maksid 25 krooni ja ketsid 45 krooni ... Nike? ... mis see on, Adidas?... unista aga ... made in China ja uhket silti ei olnudki!
Uute ketside muretsemise peamiseks põhjuseks oli Hiina "kvaliteet", aga kuna jalanumber ei saanud igavesti jääda samaks mis Tuhkatriinul, siis aeg-ajalt kasvasin lihtsalt vanadest jalavarjudest välja. Jälle pidin emalt 25 krooni nuruma, 23 bussiga Nõmme turule sõitma ja uued „tossud“ jalas nagu naksti.
Vähemalt jalanõudega neid muresid enam ei ole, kuna Hiina kvaliteedi asemel on Itaalia nahk ja viimased 7 aastat on mu jalanumber olnud 42. Välja kasvame asjadest aga ikka. Kui ma kaks aastata tagasi omale fotoka ostsin ei uskunud, et mu Pentax *Ist DL nii kiiresti varbast pigistama hakkab ja ema käest 25 krooni nurumine mind ilmselt hädast välja ei oleks päästnud.
Õde pakkus välja lahenduse. Ostab mu väga korralikult hoitud väikseks jäänud *Ist DL’i mõistliku summa eest ära ja mina saan selle raha investeerida uue ostmiseks. Ükskõik kuidas vaatad, siis oli see win-win-win-win olukord, kuna meie Nele’ga saime mõlemad omale uued (uus on siin kontekstis suhteline) kasvuruumiga fotokad ja fotokad said omale head ja hoolsad uued omanikud. Igatahes on mul nüüd uus kets ... või pigem ikka Nike treeningtoss nimega ... K20D ... ja parem oleks kui mu fotojalg rohkem lähiajal ei kasvaks.
Esimesed pildid K20D'ga:
Pilt tehtud statiivi pealt, säri 30 sekundit ja valguseks taskulamp (pildile klikkides avaneb suurem versioon)
Laupäeval käisime Anniga retkel, ehk naabruskonda uurimas
Posted in:
Klõps-klõps,
Poisiklutt pajatab
on
13 aprill, 2008
at
at
9:45 PM
Tutorial komen in English dan Tutorial komen in Indonesia