Suhkrusai on parem kui soolaleib! ~ This is why I'm hot

Suhkrusai on parem kui soolaleib!

Kas keegi teab miks soolaleivapidu korraldatakse, kust on see traditsioon algselt pärit ja miks just sool ja leib? Netist ma selle kohta igatahes ei leidnud muffigi. Niipalju kui mina aru olen saanud, siis on sellele kaks pointi. Üks on oma uus kodu kõikidele sõpradele, tuttavatele ja sugulastele ära näidata ja samas saab ka kingitusi ... kuigi viimane pole nii oluline, sest olen kuulnud, et traditsiooni jälgides peaksid külalised ilmuma kohale käes ainult sool ja leib. Samas on ka see näitamise pool suht kahtlane, sest kuna peole kutsutakse just sõpru, sugulasi jne, siis enivei satuvad lähedased inimesed vähemalt aasta jooksul ju külla. Äkki on seal mingi õnnistamise point, kuid samas mis on selles õnnist kui kogu su korteri parkett kleepub peale pidu punaveinist, tualettruumi seintel on küünlarasv ja 24’st veinipokaalist on järgi kaks. Ja see koristamine, see on ju lausa karistus ... mille eest! Ühesõnaga mis traditsioon see selline on ja kust kurat ta tuli!

Reedel oli meil soolaleivapidu töökaaslastele ja üldse kogu nädalavahetusel sähmis meie juurest läbi kokku ~35 inimest. Mis puutub reedel toimunud üritusse, siis meil Anniga polnud selle peo planeerimisega suurt midagi pistmist, kuna nimesid nimetamata tegid kaks väga tubli kolleegi meie eest kogu töö ära. Kui ma ütlen kogu töö, siis ma mõtlen alates menüü koostamisest, toorainete ostmisest ja ka kokkamisest. Koristada lubasid ka, aga see oleks juba liig olnud! Seda tegime ikka ise!

Kogu ettevalmistus algas reedel 12:00 kui Anastasia ja Artjom (nimed muudetud) Stockmanni süüa ostma läksid. Mitu-mitu tundi raju (kahjuks tühja kõhuga) shoppamist ja kell 15:00 olid nad meil maja ees nagu eeskujulikud pioneerid. Ära kunagi, rõhutan kunagi shoppa toitu tühja kõhuga, eriti 25’le inimesele. Miks? Sest peale pidu selgub, et ostsid süüa hoopis 50’le inimesele, selleks! Menüü oli aukartustäratav. Kuna kingituseks saime grilli ja mõned potid pannid, siis pearoog: tuunikala, lamba sisefilee ja part (kõik grillil) ja sinna juurde igasugust gurmee nipet-näpet.

See oli ilmselt viimane pidu meie juures kus on üle 10 inimese (siseruumides) ja kus pakutakse kanget alkoholi. Viimane kord jäime ilma linnupesast, aga seekord. Seekord nühkis keegi makaak oma tagumikuga seina peale jutid (teatavalt on teksapükste tagumiku peal alumiiniumist või vasest needid, mis jätavad suurepärased jäljed valge seina peale), maa ujus veinist, üks Toivo lukustas ennast vannituppa kinni, pani küünlad põlema ja ajas siis põlenud rasva vannitoa seinale. Koristamisele läks aega 7,5 inimtundi ja nõudepesumasin pesi 9 korda nõusid. Seinad saime õnneks puhtaks (siinkohal pean reklaamima imevahendit Super 10’e). Tegelikult oli meil väga tore ja töökaaslased on meil väga lahedad, aga lihtsalt ei taha oma kodus selliseid üritusi enam korraldada. Ja alati on ju see üks Toivo, kes sigadusi teeb :)

Kuna toitu jäi tööstuslikes kogustes üle, siis laupäeval kutsusin appi sööma Kenzo, Kartzi ja Marilini koos sõbrannaga ja pühapäeval käisid Anni sugulased külas. Toit sai otsa alles esmaspäeval ja seda ka tänu sellele, et viisime kõik tööle.