Ikaldus ja Alfie

Annikallis on nädal aega järjest õhtuti savipotte värvinud. Peale Paetänava remonti tuleb mul kanaihu peale kui pintsli kätte võtan ja okserefleks kui värvi näen, kuna seal me värvisime vist kõik peale teleka üle. Tundub, et Anni on sellest kiiremini üle saanud. On kolm põhjust miks meile asju värvida meeldib. Esimene on see, et kui me leiame midagi mis meile meeldib, siis on see kindlalt valet värvi ja kui me leiame midagi mille värv meile meeldib, siis meile ei meeldi selle asja kuju. Teine põhjus on see, et asjade värvimine on mõnus rahustav tegevus (muidu maaliks, aga kunstiandega on meil mingi jama) ja kolmas põhjus on see, et siis ei ole kellelgi teisel täpselt samasugust asja :)

Laupäeval plaanisime Anniga Luige laadale minna, sest lillepotid olid valmis ja ootasid oma uusi üürnikke. Nädala sees käisime Cereses, Horteses ja igal pool mujal lilli otsimas, aga ... ikaldus, täielik ikaldus ... ainult nurmenukud ja üks elupuu oli alles. Laupäeva hommikul veini pohmakaga laadal tundide viisi lilli ja muid istikuid uurida ei ole mehe ajaviitmise top 10 'nes, aga mis teha, kui mul on selline haigus, et tahan alati sõna sekka öelda ... muidugi ma usaldan Annit, aga see ei päästa. Nele võtsime ka kaasa.

Kas sul on kunagi nii olnud, et lähed Selverisse ... võtad korvi, võibolla isegi käru ja enne kui väravast sisse astud pead infolauda 25 krooni maksma ... miks? hea küsimus .... lihtsalt ... selleks, et Selveris sisseoste teha ... ilmselt mitte, aga Luige laadal oli pilet 50 eeku per nägu ja ei ... tervitusjooki ei olnud. Sellise asja peale polnudki midagi muud öelda kui ... minge p****e! Lilled saime!

Laupäeval kutsusime külalised ... või õigemini mina kutsusin Nele ja tema kutsus oma sõbrad. Esimene tõeline "suve" päev. Päeval oli 22 kraadi sooja, aga õhtul läks natuke külmaks, aga pole hullu, sest vein ja alkohol üldse on nagu antifriis ... tarvitatakse madalal temperatuuril töötavais seadmeis ja seega saime üsna pikalt õues istuda.

Peo peremees on popp olla. Pead jälgima, et kõigil oleks kogu aeg hea olla ja loomulikult käib külalistele liha grillimine ka heaolu juurde. Mulle väga ei meeldi grillida, aga õnneks oli mul Alfie abiks ... müstiline koer. Alfiel (ma ikka loodan, et kirjapilt on õige) on raskekujuline sokifetish ... mis tähendab, et ilmselt on Ansul ja Kikul kodus pesukorvi asemel sheif ja Alfi lemmikmaius on bulli till. Aitamise koha pealt siis niipalju, et ta sõi sütt :)

Nele aitas ka ... ajas liha ja seened vardasse. Kiku tõi tordi. Õhtu kihlveo võitsin mina :)

Noolemängu hakatakse tavaliselt mängima siis kui kõik veinid on ära joodud, mis ei ole kõige ohutum ... peaks male seina peale riputama, siis ei juhtu tööõnnetust. Juhul kui sa ei märka, siis Ansu pildi peal on ka nool ... USA nool!

Read more!

Hells Angels

On kahte sorti inimesi, need kes nädalavahetusel lasevad auru välja teleka ees võikusid süües ja siis on need, kes lihtsalt ei saa paigal istuda, peavad midagi tegema või kuskil olema. Viimasel ajal puuduvad mul eelarvamused ja ma ei taha siinkohal kindlasti kedagi kritiseerida, sest võileibadel on täiesti oma koht minu menüüs ja telekas on täiesti tip-top ajaviide, aga puhkepäevadel ... ma lihtsalt eelistan viimast varianti ... people to do, things to see ... või oli see vastupidi, kindlasti vastupidi!

Vanasti sai aga oluliselt rohkem tantsimas käidud. Näiteks Nightmani kuldajastul olin liigse tantsimise tõttu puusa- ja põlveliigeste doonori järjekorras. Nüüd on üritused kuidagi lokaalsemad ja liigesed on iseenesest taastunud. Kuigi ma olen straight as an arrow, imponeeris vabameelsete Nightman mulle siis kõige rohkem ... ilmselt väga valitud laheda seltskonna ja hea muusika pärast ja ülejäänud Eesti klubid on mulle lihtsalt liiga vastumeelsed ... koertenäitusi peaks pidama ikkagi kuskil suurhallis mitte Hollywoodis või BonBonis!

Angel on ka selline koht, kuhu ma võin iga kell tantsiam minna ... suhteliselt sarnane kunagise Nightman’iga ... aga ainult koos õega, siis on kuidagi ... turvalisem või nii :) ja müts maha Nele lahedate sõprade ees!
.

Soki fetish ja Kiku

"Eiffel ehk Ansu ja Kiku küünlajalg"

Nele, sul on midagi suunurgas ... viitsid, pühi ära!
Read more!

Aga nii ongi, et ...

... üks pilt pajatab rohkem kui sorav jutt ja seekord jutustavad minu tegemistest pildid. Ühe asja pean siiski täpsustama, et te ise liiga palju peas juurde ei jutustaks ja enne kui telefoni haarad ja politseisse helistad, siis esimesel pildid on tegu küpsetuspulbriga. Tegmist on ennetuskampaania reklaamiga ... „Sina ei tõmba narkot, narko tõmbab sind“ ... ja see toimus Coverlandi „Valge“ stiilipeol.

Ega ei olegi eriti midagi asjalikku teinud. Pildistanud, grillinud ja chillinud ja veini joonud. Vaata pilte!

Anni, Tiia ja Anetega Baby Back'is ja pärast väike grill Kaarliga.

See nädalavahetus reedel 25.04.
.
Hommikul kell 6:00 pildistatud.
.
Laupäev 26.04
Read more!

Koškad

Naabritel on kaks väga lahedat kassi ... Vene sinine ja Pärslane. Vene sinine on selline pigem eraklik kütt ja hoiab võõrastest eemale. Mina näen harva ainult tema varju, aga perenaisele toob öösel juustese hiiri, sisalikke ja isegi linnu on paar korda kätte saanud.

Minule kui naabrile meeldib Pärslane rohkem. Osav kütt ta ei ole, suvel mängib liblikatega ... mitte ei küti neid, mängib nendega ... sa said ikka valesti aru, liblikad on ta sõbrad. Suht hipi kass on, keegi on unustanud talle öelda ... The Sixties are over ... Chica! Minule meeldib ta hoopis sellepärast, et kui perenaine ta närvi ajab, siis käib Roos meie juures hängimas ... nurrub ja laseb paitada ... väga chill kass!
.

Roos ... kus su liblikast sõbrad on!
Read more!

Kasvuruum

Kui mu jalanumber oli veel sama suur kui väikest kasvu täiskasvanud naisel ehk 37 .... siis kulusid jalanõud jalas nagu vesi kõrbes ... silmapilkselt! Jalanõusid õues trööpamiseks oli kahte sorti, vähemalt mina liigitasin neid nii ... ketsid ronimiseks ja tennised jooksmiseks. Mõlemaid sai Nõmme turult ... tennised maksid 25 krooni ja ketsid 45 krooni ... Nike? ... mis see on, Adidas?... unista aga ... made in China ja uhket silti ei olnudki!

Uute ketside muretsemise peamiseks põhjuseks oli Hiina "kvaliteet", aga kuna jalanumber ei saanud igavesti jääda samaks mis Tuhkatriinul, siis aeg-ajalt kasvasin lihtsalt vanadest jalavarjudest välja. Jälle pidin emalt 25 krooni nuruma, 23 bussiga Nõmme turule sõitma ja uued „tossud“ jalas nagu naksti.

Vähemalt jalanõudega neid muresid enam ei ole, kuna Hiina kvaliteedi asemel on Itaalia nahk ja viimased 7 aastat on mu jalanumber olnud 42. Välja kasvame asjadest aga ikka. Kui ma kaks aastata tagasi omale fotoka ostsin ei uskunud, et mu Pentax *Ist DL nii kiiresti varbast pigistama hakkab ja ema käest 25 krooni nurumine mind ilmselt hädast välja ei oleks päästnud.

Õde pakkus välja lahenduse. Ostab mu väga korralikult hoitud väikseks jäänud *Ist DL’i mõistliku summa eest ära ja mina saan selle raha investeerida uue ostmiseks. Ükskõik kuidas vaatad, siis oli see win-win-win-win olukord, kuna meie Nele’ga saime mõlemad omale uued (uus on siin kontekstis suhteline) kasvuruumiga fotokad ja fotokad said omale head ja hoolsad uued omanikud. Igatahes on mul nüüd uus kets ... või pigem ikka Nike treeningtoss nimega ... K20D ... ja parem oleks kui mu fotojalg rohkem lähiajal ei kasvaks.

Esimesed pildid K20D'ga:

Pilt tehtud statiivi pealt, säri 30 sekundit ja valguseks taskulamp (pildile klikkides avaneb suurem versioon)

See kord vedas ... olime jala, tavaliselt käime autoga metsas jalutamas.
.

Laupäeval käisime Anniga retkel, ehk naabruskonda uurimas

Read more!

Suhkrusai on parem kui soolaleib!

Kas keegi teab miks soolaleivapidu korraldatakse, kust on see traditsioon algselt pärit ja miks just sool ja leib? Netist ma selle kohta igatahes ei leidnud muffigi. Niipalju kui mina aru olen saanud, siis on sellele kaks pointi. Üks on oma uus kodu kõikidele sõpradele, tuttavatele ja sugulastele ära näidata ja samas saab ka kingitusi ... kuigi viimane pole nii oluline, sest olen kuulnud, et traditsiooni jälgides peaksid külalised ilmuma kohale käes ainult sool ja leib. Samas on ka see näitamise pool suht kahtlane, sest kuna peole kutsutakse just sõpru, sugulasi jne, siis enivei satuvad lähedased inimesed vähemalt aasta jooksul ju külla. Äkki on seal mingi õnnistamise point, kuid samas mis on selles õnnist kui kogu su korteri parkett kleepub peale pidu punaveinist, tualettruumi seintel on küünlarasv ja 24’st veinipokaalist on järgi kaks. Ja see koristamine, see on ju lausa karistus ... mille eest! Ühesõnaga mis traditsioon see selline on ja kust kurat ta tuli!

Reedel oli meil soolaleivapidu töökaaslastele ja üldse kogu nädalavahetusel sähmis meie juurest läbi kokku ~35 inimest. Mis puutub reedel toimunud üritusse, siis meil Anniga polnud selle peo planeerimisega suurt midagi pistmist, kuna nimesid nimetamata tegid kaks väga tubli kolleegi meie eest kogu töö ära. Kui ma ütlen kogu töö, siis ma mõtlen alates menüü koostamisest, toorainete ostmisest ja ka kokkamisest. Koristada lubasid ka, aga see oleks juba liig olnud! Seda tegime ikka ise!

Kogu ettevalmistus algas reedel 12:00 kui Anastasia ja Artjom (nimed muudetud) Stockmanni süüa ostma läksid. Mitu-mitu tundi raju (kahjuks tühja kõhuga) shoppamist ja kell 15:00 olid nad meil maja ees nagu eeskujulikud pioneerid. Ära kunagi, rõhutan kunagi shoppa toitu tühja kõhuga, eriti 25’le inimesele. Miks? Sest peale pidu selgub, et ostsid süüa hoopis 50’le inimesele, selleks! Menüü oli aukartustäratav. Kuna kingituseks saime grilli ja mõned potid pannid, siis pearoog: tuunikala, lamba sisefilee ja part (kõik grillil) ja sinna juurde igasugust gurmee nipet-näpet.

See oli ilmselt viimane pidu meie juures kus on üle 10 inimese (siseruumides) ja kus pakutakse kanget alkoholi. Viimane kord jäime ilma linnupesast, aga seekord. Seekord nühkis keegi makaak oma tagumikuga seina peale jutid (teatavalt on teksapükste tagumiku peal alumiiniumist või vasest needid, mis jätavad suurepärased jäljed valge seina peale), maa ujus veinist, üks Toivo lukustas ennast vannituppa kinni, pani küünlad põlema ja ajas siis põlenud rasva vannitoa seinale. Koristamisele läks aega 7,5 inimtundi ja nõudepesumasin pesi 9 korda nõusid. Seinad saime õnneks puhtaks (siinkohal pean reklaamima imevahendit Super 10’e). Tegelikult oli meil väga tore ja töökaaslased on meil väga lahedad, aga lihtsalt ei taha oma kodus selliseid üritusi enam korraldada. Ja alati on ju see üks Toivo, kes sigadusi teeb :)

Kuna toitu jäi tööstuslikes kogustes üle, siis laupäeval kutsusin appi sööma Kenzo, Kartzi ja Marilini koos sõbrannaga ja pühapäeval käisid Anni sugulased külas. Toit sai otsa alles esmaspäeval ja seda ka tänu sellele, et viisime kõik tööle.
.
Kingitus (grill) tuli muide koos lihaga ...

selleks olid: tuna, lamba sisefilee, part ja lisandid ...

ja koos kokaga (jäi kaadrist välja)!

Eliisa, vaata ... siin klaasis ongi igavese nooruse eliksiir!

Kes ütles, et taskulambiga pole ilus näkku näidata! (lainurk 10mm)
Read more!