This is why I'm hot

Minu valikuvõimalused koju sõitmiseks ei ole kahjuks head. Saab valida ... lack of a better word ... sita ja väga sita tee vahel. Kuna positiivseid külgi ei ole kummaltki poolt koju tulles/minnes, siis jääba üle ainult kiruda. Esimene variant on tulla Tabasalu poolt. Pinnas on kruusa ja savi segu. Tee on otsast lõpuni nagu vanaema kulunud pesulaud ja auto rappub nii hullult, et isegi raadio hakib. Koju jõudes sügan sukavardaga kõrvu, et kuulmine tagasi tuleks ja hommikul on pahameel suur kui eelmine päev ostetud kohvikoore pakist voolab välja vahukoore ja taluvõi moodi asi. Viimane piisk niigi väiksesse karikasse on see, kui naabrimees küsib: „ Noh ... käisid off-roadi sõitmas eile jah, auto nii mudane sul!“ ... mhm, siin pori all on Renault Laguna ... mees!

Teine, natuke puhtam variant on läheneda Harku poolt. Teekate on asfalt. Esimene kolmandik on isegi täiesti ok, saab aukude vahel slaalomit sõita ja auto on enam vähem puhas, kui mõni poristest aukudest läbi vihisev uhke linnamaastur tee peal vastu ei sõida. Põnevam osa on kodutee viimane lõik kus asfalti ja aukude suhe on ... noin fifty-sixty. Kuigi kiirus on 5km/h, kukuvad hambaplommid iseenesest põrandale ja koju jõudes on mikro-migreen või kerge peapõrutus, ma ausalt ei tee enam vahet.

Olukord läheb iga aastaga hullemaks. Kuhu see riigieelarves olev raha, mis on mõeldud teede remondiks pannakse. Kui tihti näed sina värskelt maha laotatud musta ilusat ja auravat asfaltilõiku. Mina näen ainult neid aukude lappijaid. Eesti riigil oleks lihtsalm doteerida linnamaasturi ostjaid. Ja ongi nii, soetame kõik riigi abiga omale jeebid ja siis pole vaja ju teid parandada. Kogu aeg on off-road. See selleks.

Eile hommikul oli imestus suur, kui nägin, et Harku poolset teed parandatakse. Loomulikult täideti vaid auke, kuid suur abi siiski ... rõõmu kui palju. Tee muidu selline kitsas ja kõrvaline, lookleb mööda Harku järve kallast, vasakul kõrkjad. Täna hommikul tööle sõites oli mul natuke kiire (kell juba 8:30 ja tööle hiljaks jäämas). Igal teisel hommikul oleksin sõitnud 70 km/h, kuigi lubatud on 40 km/h, aga täna olin natuke unine ja hoidsin kiirusega tagasi ja ennäe ... kaks kitse tee ääres, seisavad ilusti kõrvuti ... sinised mundrid seljas, mütsit peas ja auto põõsasse pargitud. Täitsa tropid ikka ... tropid. Mehed noppisid autosid maha nagu Punamütsike sügisel mustikaid. See oli pesuehtne, Eesti mendi mentaliteetiga lõks e. ahvenapüük. Enne söödame sisse ja siis püüame. Loomulikult kõik ümbruskonna elanikud olid rõõmsad, et tee ära parandati ja sõitsid esimesel hommikul, mööda värskelt parandatud teed natuke kergema jalaga. Kuradi tropid ikka. Kas keegi teab, miks me mente kitsedeks kutsume ... minumeelest ei ole see kitsede suhtes aus. Kitsed on väga ilusad, õrnnõtked ja arglikud loomad. Mente peaks kutsuma ahvideks. Need on sellised imelikud loomad, kes joovad enda kusi, mängivad väljaheidetega on natuke isegi pahatahtlikud ja laamendavad ringi.

Tundub, et ma pole ainuke http://www.epl.ee/artikkel/422013

Kes teab, kus see on?

Posted in: Poisiklutt pajatab on 11 märts, 2008 at at 6:53 PM