This is why I'm hot

Long time ago ... kui ma veel vanemate juures tuba "üürisin", tekkis mul kinnisidee osta rotangist valmistatud korvtool. Ilmselt ma nägin seda kuskil, tool tundus eriti mugav ja siis oli kohe vaja omale ka saada. Peale lühikest ringkäiku mööda Eesti mööblipoode selgus, et tooli saab osta Sotkast hinnaga 2500 krooni. Kui ma oleksin siis teadnud, et 70% rotangist kasvab Indoneesias, kus lapsorjad materjali metsast kokku korjavad ja mööbliks punuvad, oleksin ma ilmselt koha peale lennanud ja tooli laste käest otse ostnud. Ilmselt see on ainuke võimalus, et nemad ka midagi saavad töö eest. Sotkast ma seda igatahes ei ostnud, sest juba siis tundus kummaline umbrohust valmistatud tooli eest nii palju raha välja käia. Ostsin hoopis Jyskist, kus see tool maksis 1200 krooni ... lapsorjad, andestage mulle :(

Tegelikult see tool ei ole nii mugav kui peale vaadates tunduda võib ja päris tihti käib sellega ka üle kaela ... põhiliselt selja taha ja siis kui oled alkoholi joonud. Sellest hoolimata olen seda tooli igale poole kaasa tirinud (kolides). Pae tänaval leids vist tool kõige rohkem kasutust ja seal ristis Anni tooli linnupesaks. Ka uude koju kolisime selle tooli kaasa, eesmärk suvel terrassile tõsta. See tool on pigem atraktsioon kui midagi muud. Külalised tulevad ja käivad korda mööda sellega pikali. Ma hoiatan külalisi, et ole ettevaatlik, sellega võib ... ma tean ma tean ... nätaki!

Viimane pidu sai linnupesa saatusliku hoobi. Peo käigus "istus" keegi napsune külaline tooli, millele järgnes ilge ragin. Kuna keegi seda pealt ei näinud, siis esimene mõte raginat kuuldes oli ... kurat, keegi kukkus kuskil toas kuhugi vastu ja murdis kõik luud kehas. Tooli vaadates võinuks järeldada, et keegi hüppas sinna kaugust, sest linnupesa nägi välja nagu bara´nka venelase käes, tükkideks!

Tore külaline lubas mulle uue osta, aga kuna minu südametunnistus ei luba valget meest läbi lapsorjuse enam rikkaks teha, tellisin hoopis Brasiilia kiige, milline muutus ex :)

Tooli ära ei visanud ja seisis mitu aega katkisena nurgas. Kuidagi liiga armsaks oli saanud, et lihtsalt ära visata. Aga ka see oleks ilmselt liig olnud, kui ma linnupesa kaenlas Mustame haiglasse oleksin läinud. „Doktor, palun tehke linnupesast rõntgen, ma kahtlustan lahtist luumurdu ... mitmeid! Ühesõnaga ära ma seda visata ei tahtnud ja pealegi ma teadsin, et meie väike sõbranna Anete on sellist linnupesa omale pikka aega ihaldanud, aga Anete ema on minuga nõus ... 2500 on lihtsalt liiga palju. Anetele on see tool mugav, sest tema saab/mahub sinna kerra tõmmata ja tema ei suuda oma raskusega seda ka ümber ajada. Otsustasin siis tooli ära parandada ja Anetele anda. Linnupesa saab uue kodu ja uued seiklused! Selline lugu siis täna :)
.
Kevad nii väga tahab tulla, kuid talv surub täiega peale!

Posted in: Poisiklutt pajatab on 16 märts, 2008 at at 6:59 PM